teadus.ee » Arhiiv » Horisont paralleelsetest ja rististest universumitest

Horisont 6/2007 november

56 lk, hind 34.50

Paralleelsed universumid tulevad matemaatikast, mitte reaalsusest. Need võivad olemas olla, aga siiani on need vaid nendesse uskujate peades. Nõnda võiks kokku võtta füüsikateoreetik Piret Kuuse kommentaari. Tema tõdemust toetab Kristjan Kannikese kameeleonväljast. Asi selles, miks ikka universum kiirenevalt paisub, selle asemel et kokku tõmbuda. Paisumine on vaatlustest nähtud tõsiasi. Seletused on matemaatikast saadud tulemused. Nagu varjatud aine ja varjatud energia ja skalaarväljad vaakumi energia suurus ja Higgsi bosonid. “Ühtegi skalaarset kvantvälja pole eksperimendis siiani leitud, kuid ilma nendeta ei saa,” vahendab Kannike kosmoloogide arvamust. Nõnda siis neid jahitaksegi. Kuid kindel see, et “meie silmaring kahaneb pidevalt ja 100 miljardi aasta pärast poel näha muud kui paari lähemat galaktikaparve.” Nobeli-lugudest eristub Alar Karise oma, kus ta kirjeldab oma tööd geenmuundatud hiirtega ja seega kokkupuuteid värskete nobelistide ideedega. “Poleks tänaseid nobeliste, oelks Tartus ja Eestis uurimisvaldkonnad kindlasti teisesuunalised,” tõdeb Karis. Kas Maa südames võib tegutseda tuumareaktor? Georeaktor on hüpotees, kuid märksa lähemast vallast kui universumi äärealadelt. Mine sa tea, igatahes püütakse asjale katsetega jälile jõuda – ja mõttemänguks sobib idee suurepäraselt. Nii nagu püütakse reaalselt rajada ka kosmoselifti – mis siiani siiski vaid hüpoteetiline. Füüsik Alvo Albloo loodab, et eestlased selleaastasel Robotexil saavutavad esimesed 2,5 meetrit selle vajalikust 100 000 kilomeetrist.

teadus.ee