teadus.ee » Arhiiv » Keemia

Maailma kõigi aegade andekam keemik oli Lavoisier. Ta uuris välja, et flogistoni pole olemas. Ning tõestas, et mitte millestki ei teki mitte midagi. See tähendab, et mitte millestki võib tekkida ainult mitte midagi. Siis nuuskis Lavoisier veel välja, et vesi on kokku pandud vesinikust ja hapnikust, mis peaksid tegema üheskoos tegelikult pauku. Keemia ülesanne ongi teha pauku. Üks maailma suuremaid antikeemikuid oli Alfred Nobel, kes mõtles välja, kuidas nitroglütseriin ei teeks pauku. Aga lõpuks pandi Nobeli leiutisele ikka tuli alla ja pauku see tegi. Araabia alkeemikud muud ei teinudki kui pauku, nii et see kostus Euroopassegi. Paugu läbi taheti vesi, maa, tuli ja õhk muuta kullaks. Kuid saadi kõike muud kui kulda.

Möödunud sajandil kolis keemia paberile, seejärel arvutisse. Ruudulistes vihikutes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest sai koolilaste suurim nuhtlus, mida Issand Jumal ise ka kuue päeva jooksul välja mõelda ei suutnud. Issand Jumal oligi maailma esimene keemik. Tundub, et ta lõi Maa vaid selleks, et oleks millestki pauku teha. Tema osavate käte alt lendasid õhku terved linnad, riigid ja rahvad. Lõpuks lasi ta vastu taevast ka iseenda. Lavoisier´l aga raiuti lõpuks giljotiini abil pea maha. Sest selgus, et mehike oli lisaks keemiku ametile pidanud veel maksurentniku ametit. Võibolla just maksurentnikuna ta avastaski, et mitte millestki ikka mitte midagi ei teki. Lõppkokkuvõttes tal vedas. Praegu peaks ta iga päev kell kaheksa olema tööl firmas AstraZeneca ja sünteesima õhtuks veel ühe vähivastase ravimi.

Tiit Kändler