teadus.ee » Arhiiv » Kiviinimese vägiteod

Mis on veel vanem kui kõige vanem? Selle üle tuleb ikka ja jälle imestada. Tuleb välja, et maailma vanim teadaolev astronoomiline rajatis pole üldsegi Egiptuse püramiid või Stonehenge´i kiviring. Vaid hoopis Newgrange´i hauakamber. Kus kohas see veel on? See on Dublinist umbes 60 km põhjas. Ehitati umbes 3200 aastat enne meie aega, ehk siis üle 5000 aasta eest. Seega 400 aastat enne püramiide ja 1000 enne Stonehenge´i. Rajatise teeb põnevaks, et selle sisemusse saab minna. Ja veenduda, et ukseava kohale jäetud august sisse paistev valgus jõuab koopa kõige kaugemasse serva. Sealt aga pääses valgus sisse täpselt talvisel pööripäeval. Newgrange´i ehitamiseks vajalikud kiviplokid toodi kohale kolmest eri karjäärist 2 kuni 50 km kauguselt. Selle hauakambri ehitamiseks läks arheoloogide arvestusel vaja umbes kaks inimpõlve. Küllap oli siis asjal muudki tähtsust kui olla pelk matmispaik. Kes olid Newgrange´i tsivilisatsiooni kandjad, pole teada. Igatahes nad kas surid välja või lahustusid uutes asukates. Ka võib vaid spekuleerida, mis oli Newgrange´i tegelik tähendus. Nii nagu võib vaid spekuleerida Prangli lähedal asuva Aksi saare kiviringi ehitamise aja ja mõtte üle. Üks on aga kindel. Aksi kiviring ja Rebala kivikalmed ehitati käepärastest kividest. Stonehenge’i, püramiidide ja Newgrange´i jaoks vajalikud kivid aga tassiti kokku sadade kilomeetrite kauguselt. Seda ajal, mil kas ratas sõiduki all polnud veel leiutatud või oli see niisama uudne värk nagu hõljuv rong meie jaoks.

Tiit Kändler