teadus.ee » Arhiiv » Kristina kuldne teadus

Elades kaasa Kristina Šmiguni võitudele, meenus Rootsi kuninganna Kristiina, kes valitses ka Eesti üle aastatel 1626 — 1650. Tundes enam huvi enda harimise kui riigi valitsemise vastu, kutsus ta oma õpetajaks teiste seas ka kuulsa prantsuse teadlase Descartesi. Kuigi nooruke kuninganna Kristiina Rootsile puid ja maid juurde ei ahminud, vaid pigem jagas neid laiali, on tema valitsemise aeg jäänud ajalukku kui kunstide ja teaduste aeg. Meie suusakuninganna Kristina on kahtlemata väga andekas ja tubli inimene. Ning tema saavutuste taga on kahlemata ka tubli tükk teadust. Psühholoogiat, arstiteadust, toiduteadust, keemiat, füüsikat – niivõrd kui nii sportlase füüsikaline ja psüühiline kõrgtase pole saavutatav ilma nüüdisteaduse tulemusteta, ja suuskade tipplibisemine ilma füüsika ja keemia abita. Kristina on eriti sel hooajal nutikalt kaasanud inimesi, kes on toonud endaga mõistmise, et vaid nüüdisteaduse tasemel saab võitjaeeldustega isiksuse tõeliseks võitjaks troonida. Nõnda on Kristina oma võitudega teinud veel midagi peale võitude — elavdanud Eesti sporditeaduseid. Küllap läheb uusi noori tema võitude innustusel mitte ainult suusaradadele, vaid ka tippsporti edendavaid teadusi õppima. Seeläbi ei edene mitte ainult tippsport, vaid tõuseb kogu rahva tervise eest töötava teaduse tase.

Tiit Kändler