teadus.ee » Arhiiv » Kristluse kadu Soomest nähtuna

Timo Vihavainen

Äratuskell õhtumaadele

Soome keelest tõlkinud Ene Kaaber

Kirjastus K & K, 295 lk

Helsingi Ülikooli professor Timo Vihavainen kirjutas oma raamatu „Länsimaiden tuho” ajendatuna murest Euroopa ja üldse lääne tuleviku pärast. Möödunud aastal Soomes ilmunud esseekogumikus on juttu lääne kultuuri mandumisest, konsumerismi ülemvõimust, kristluse taandumisest ja islami pealetungist ning Jumala kuju ähmastumisest. Kultuur ehk Vihavaineni sõnul pürgimus tõe, headuse ja ilu poole, on  korvatud küllastumatu tarbimisega. “Pluralismi kuulutav postmodernne kultuur peab kõike samaväärseks, miski ei ole hea ega  ka halb ja väärtuslik on tegelikult ainult see, mis valmistab meile naudingut.“

Kogumikus on käsitletud Lääne immigratsioonipoliitikat, uusi ja vahel ka veidraid kombeid, iidolite kummardamist, soomlaste eneseteadvuse turgutamist, Soome suhted idanaabriga.

Nii et päevakohased teemad mõlgutusteks.

Omamoodi huvitav on, kuidas Soome teadlane näeb – või õieti ei näe – Eestit. Pole peaaegu et ollagi. Isegi, kui ta kõneleb venelaste immigratsioonist, ei erista ta Venemaa venelasi ja Eesti venelasi. See pole mingi etteheide, kuid näitab meile, kui tähtsusetu on Eesti tegelikult.

Oma tähtsusetusest hoolimata ootavad meid ees samalaadsed poliitkorrektsused nagu Soomet. Moslemid, ägenev naisõiguslus, omasooqrmastajad ja kes teab veel mis. Vihavainen arvab, et Soome identiteet on seotud kristlusega. Kuis meil Eestis?

Seda raamatut lugedes meenub kohe Soome psühholoogi Hannu Lauerma raamat, mis eesti keeles ka Kulle Raigi kirjastuse väljaandmisel ilmus. “Usk, lootus ja ohtlik bluff ” käsitles servapidi samu probleeme, ja samade järeldustega.

Eesti tundub et on üsna pime – ei tule mingeid samalaadseid teadusmeeste käsitlusi küll ette.

Ehks siis innustab see raamat.

Tiit Kändler