teadus.ee » Arhiiv » Linnud arendasid dinosauruste lõhnameelt edasi

Näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi teada. Nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Kuid lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.

Kuigi lindudel oli tegemist tasakaalu, nägemise ja lennuoskuste arendamisega, parandasid nad ka oma lõhnameelt. Calgary Ülikooli paleontoloogiaprofessor Darla Zelenitsky ja tema kolleegid uurisid kompuutertomograafiga dinosauruste ja väljasurnud lindude kolpasid ning mõõtsid nende haistmismugulaid – aju osi, mis osalevad lõhnatajus.

Vanim teadaolev lind Archaeopteryx päris oma lõhnameele väikeselt lihasööjalt dinosauruselt 150 miljoni aasta eest. Läks miljoneid aastaid ja 95 miljoni aasta eest haistsid nüüdislindude esivanemad juba palju paremini. Võibolla aitab hea lõhnataju ühes hea nägemise ja koordinatsiooniga paremini orienteeruda.

Teadlased avastasid, et Archaeopteryxil oli nüüdse tuviga sarnane lõhnataju. Rraisakotkad ja albatrossid on tuntud oma tundliku lõhnameele poolest, mida neil on vaja nii toidu leidmiseks kui pikkadel lendudel orienteerimiseks. Umbes sama hea lõhnameel oli välja arenenud väikestel Velociraptori-laadsetel dinosaurustel.

Arvamus, et linnud lõhna eriti hästi ei tunne, põhineb lindudel, keda meie paremini tunneme. Kuid uuringud näitasid, et partidel ja flamingodel on suhteliselt suured haistmismugulad, samas kui meie näeme iga päev pisimate haistmismugulatega linde nagu vareseid ja vinte ja tihaseid õuel või toidulaudadel ning papagoisid puuriõrrel. Teadlased spekuleerivad, et ehk just oma kehva lõhnataju tõttu on vareslased ja papagoid nii nupukad – peavad nad ju ühe puuduse kuidagi kompenseerima.

Allikas: Proceedings of the Royal Society B