teadus.ee » Arhiiv » Õueonu päevik. Aprill

Aprillis hakkab õues kvantiteedi asemel võimust võtma kvaliteet. Ehk siis lumevallide asemel tuleb kusagilt lagedale matemaatika. Õue matemaatika määrab õueruumi meetrika ehk siis selle, kas peale jääb tavaline eukleidiline ruum või hoopis kõver Riemanni ruum või kaardus Lobatševski ruum. Aeg, mis talvel lõpuks tundus et hoopis seiskus, hakkab jälle käima ja haagib end ruumi külge. Neli iidset kosmilist elementi vesi, tuli, maa ja õhk aga vallanduvad kogu täiega.

Muidu pisike Treppoja on muundunud suureks jõeks, kus on nõnda palju vett, et küllap voolaks see ka treppidest üles, kui vaid selle peale tuleks. Kuid ei ta tule, hoopis läheb – aina mere poole. Jõel tundub küll et on tahtevabadus, ent tema seda ei kasuta, või kui kasutab, siis ikka harjunud moel.

Eks langeb aprilliski lund, ent selle muster rullub lahti valge mürana, meenutades saatekanali pealt ära keeratud teleriekraani. Valge müra taustal hakkab saabuma rändavaid loomi, eelkõige muidugi linde. Nad on reisimuljetest tulvil, ja mõistavad kõiki keeli. Hüüavad kes „horošo, horošo” ja kes „bonjour, bonjour”, kes „welldone, welldone” vaid üks hädine mehike kostab vastu, et „heaküll, heaküll!”

Esimene liblikas on muidugi kollane ja Õueonul ei õnnestu teda kuidagi pilguga püüda, et mõtte vesivärvidega kirjuks võõbata. Suvi tuleb üksluine – aga ongi hea, kaksluine või kolmluine suvi võib hoopis käest minna. Ja kui suvi on käest läinud, tuleb jalga lasta.

Siis saabuvad õuele esimesed taimed. Kus olid nad talvel, kes seda teab, nemad valjuhäälselt ei tervita, hiilivad niisama vaikselt taeva poole, kusagil vesimuti kohutavate mullakuhilate tagant. Kas pole kummaline, et kevadel sisaldavad rohusööjatele hädatarvilikke aineid sellised rohttaimed, kelle poole suvel mitte ainult et ei vaadata, vaid kellest ka igal võimalikul moel lahti saada tahetakse? Naadid, võililled, nõgesed on kevadel kõige vitamiinide ja mikroelementide rikkamad. Need on pioneertaimed, ja küllap on nende vitaalsuse võti just nimelt oskuses talletada endasse vitaalsuseks vajalikke aineid. Kas tegi siis Jumal nõnda, et lõi sellised taimed, kelle söömise läbi rohusööjad kevadel ellu jääksid?

Õueonule meenub üks uudis maailma kõige maitsvamast taimest. Kas teie keel tunneb, millised on kaks maailma kõige armastatumat maitset? Üks neist on vanilliin. See on ühend, mida saadakse vanilliorhidee viljadest vanillikupardest. See on troopiline viinamarjalaadne ronitaim, mida algselt kasvatasid Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid nagu asteegid, nüüd aga kasvatatakse kõikjal, kus võimalik. Kuid on üks maitse, millele vanilliin alla jääb. See on šokolaad. Vanilliin on teisel kohal ka ühes teises väga olulises nimekirjas. Nimelt on see maitseaine safrani järel kalliduselt järgmine.

Kuid inimesele ei ole ükski teine olend küllalt hea. Tuleb ka vanilliorhideed paremaks muuta. Tavapäraselt paljundatakse vanillitaimi varrepistikutest, kuid see on väga töömahukas ning vähendab ka emataime viljakust. Koekultuuride meetod oleks lihtsam ja siis ka odavam. Häda on selles, et nõnda kipub tekkima ka alamkloone, mis loovad uusi kõrvaltüüpe, mis ei ole nõnda viljakad kui emataim. Nii siis püüavadki teadlased selliseid luua. Miks ei püüta luua inimese koekultuuri, kust ei tuleks laisku ja lohakaid, lolle ja napakaid? Aga ei, ei tohi, poliitikud ei luba inimesega manipuleerida, olevat ebaeetiline!

Kuid ebaeetiline ei ole valgusega juhtida mõistust. Mis sest, et mõistus on vaid tillukese ussikese oma. Ja nii ongi ümarusside hõimkonda kuuluva varbussi läbipaistva keha rakkudesse saadetud laserkiir.

Ning õpitud, kuidas valguskiire abil saab erinevaid neuroneid sisse või välja lülitada, ilma et oleks vaja kasutada elektroode. Kui ussikesed ujusid vabalt katsetassikeses, sai nende ujumise algust ja lõppu lasersignaalide abil suunata ning neid isegi munema õhutada. Nojah, aga ega selleks pea olema varbuss, et valgus sulle mõjuks, ja lausa keharakkude kaudu. Aprillis juba on valgust, ja õueonud tunnevad, kuidas see neile mõjub. Paneb kogunisti ohkama – tuleb välja otsida labidad ja rehad, kõplad ja kärud. On õue riisumise aeg!

Kui pätid riisuvad ausaid kodanikke, siis õueonud riisuvad ausat õue. Ja leiavad sellelt käbide ja oksajuppide, okaste ja lehtede kõrval igasugu uskumatuid ja usutavaid asju. Jupike nööri, tükike traati, ja ennäe – oksakäärid, mis ei-tea-millal oma teed siirdusid. Kus olid need küll vahepeal? Aga siin need nüüd on, lõgistavad oma lõugu ja nõuavad: lõika oksi!

Ah, ei viitsi veel, las läheb soojemaks, las tuleb mai, eks oksi jõuab ikka lõigata.

Parem vaadata, kuidas lendavad värskelt kohale saabuvad linnud. Jah, näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi me teada. Kuid nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Enamgi veel: lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.

Vanim teadaolev lind Archaeopteryx päris oma lõhnameele väikeselt lihasööjalt dinosauruselt 150 miljoni aasta eest. Läks miljoneid aastaid ja 95 miljoni aasta eest haistsid nüüdislindude esivanemad juba palju paremini. Võibolla aitab hea lõhnataju ühes hea nägemise ja koordinatsiooniga neil paremini orienteeruda.

Uurides fossiilide kolpades olevaid haistmismugulaid jõuti järeldusele, et Archaeopteryxil oli nüüdse tuviga sarnane lõhnataju. Raisakotkad ja albatrossid on tuntud oma eriti tundliku lõhnameele poolest, mida neil on vaja nii toidu leidmiseks kui pikkadel lendudel orienteerimiseks. Umbes sama hea lõhnameel oli välja arenenud väikestel Velociraptori-laadsetel dinosaurustel.

Partidel ja flamingodel on suhteliselt suured haistmismugulad, samas kui meie näeme iga päev pisimate haistmismugulatega linde nagu vareseid ja vinte ja tihaseid õuel või toidulaudadel ning papagoisid puuriõrrel. Ehk just oma kehva lõhnataju tõttu on vareslased ja papagoid nii nupukad – peavad nad ju ühe puuduse kuidagi kompenseerima. Kes tunneb kehvalt lõhna, sel tuleb tegelda matemaatikaga. Varesed ongi ühed paremad õue matemaatikud, võivad lugeda viieni ja kui häda käes, siis ka kuueni. Mis sest, et kuub on neil hallivõitu.