teadus.ee » Arhiiv » Teaduskabaree nr 1 sai teoks

Neljapäeval, 29. septembril sai teoks idee, mis tekkis augustis toimunud teadus.ee suvekoolis Käsmus. Tallinnas Teatri Puhvetis tekkis Teaduskabaree nr 1. Puhveti tagasaali kogunes kokku 30 huvilist. Arutlesime mere üle ning ka musitseerisime sel teemal. Mida me teada saime?

Läänemeres elavad aastaid keeriselised hoovused läbimõõduga paarkümmend kilomeetrit. Allveeujuja, eriti -orienteeruja peab hoovustega arvestama. Läänemeres ei ole lained mitte ainult pinnal – mis on ju vaid vee ja õhu piir. Vaid ka erinevate soolsusastmete ehk siis tihedustega veekihtide piiril. Me võime mere käitumist kuitahes täpse matemaatikaga arvutada, kuid absoluutse täpsusega ei saa me seda teada eales. Selline on juba kord loodus. Meie mere läbipaistvus viimase paarikümne aastaga vähenenud kaks korda. Sadam ei tasu end kunagi ära, mis tasub, see on kaubavedu läbi selle. Saaremaa süvasadam ei sattunud just kõige õigemasse kohta, kuid saarlased vajavad sellist ja las see siis toimib. Majakad on muutumas hotellideks ja teatrisaalideks, kuid need toimivad ka meremärkidena omasoodu. Religioon ja teadus ei ole vastandlikud, kuid neid tuleb eristada, sest vahel muutub ka mõni teadusvaldkond religiooni sarnaseks. Kuid inimene vajab religiooni, ja seda eelkõige selleks, et iseennast paika sättida.

Need on ülilühidalt mõtted, mis praegu meelde tulevad, kuid juttu jätkus muidugi kauemaks, peaaegu kaheks tunniks.

„Mees püüab merd, meri püüab meest.” Kuusalu. Või oli see Emmaste. „Aga kuidas on lugu naisega,” kõlas küsimus, mis jäigi vastamata.

Plaan on tekitada Teaduskabaree ka mõnel oktoobri teise poole neljapäeva õhtul.

Tiit Kändler, kabareetaja