teadus.ee » Arhiiv » Van Gaughi päevalilled kahvatuvad

Ettearvamatu käitumisega geniaalne kunstnik Vincent Van Gogh haaraks selle peale veelkord püstoli. Tema vere ja higiga välja töötatud ning nüüdseks kuulsaks saanud päevalilled muutuvad üha kahvatumaks. Van Gogh nägi palju vaeva, et päevalillede kroonlehtede tipud kiirgaksid erekollast valgust. Ent nüüdseks on need kahvatunud. Grenoble’is asuva Euroopa Sünkrotronkiirguse Seadme teadlased uurisid tema maale peenhäälestatud röntgenkiirtega ja said kahvatumise jälile.

Enamik maale kaotab ajapikku oma sära, olgu siis sellele sadestunud ainete või keskkonnamõjude tõttu. Kuid värvide kroomkollaste perekond, mis oli eriti populaarne 19. sajandil, on ses suhtes eriti haavatav.

Rühm Euroopa teadlasi kiiritas ultraviolettkiirgusega ajaloolistest värvituubidest, sealhulgas flaami kunstniku Rik Woutersi töötoast pärit kroomkollaseid. Seejärel saadi sünkrotronil teada, et värvis sisalduv kuuevalentne kroom Cr(VI) oli degradeerunud stabiilsemaks kolmevalentseks kroomiks Cr(III). Siis võrreldi saadud tulemusi Van Goghi maalidega ja leiti, et nende erekollaste tumedamates piirkondades olid toimunud samasugused keemilised muutused.

Eriti ohtralt esines Cr(III), kui saadaval oli baariumit või väävlit. Neid elemente leidus aga valges värvis, millega Van Gogh varje eredamaks maalis.

Kroomkollast kasutasid paljud 19. sajandi maalijad magu Paul Sezanne, John Constable, Georges Seurat ja J.M.W. Turner. Teadlased uurivad nüüd, kas kuidagi saaks pigmentide esialgse värvuse taastada.

Allikas: Scientific American/Analytical Chemistry