teadus.ee » nädal.pildis

26. märts

On teada, et inimene pole ainus, kes on muutnud õue palet. Sinivetikas ja vihmauss on muutnud planeedi palet. Seega siis ka õue palet. Kuid kas keel on muutnud õue palet? Kui ütleme „õu”, kas siis midagi õuel muutub? Kui aga vihmauss sõnatult tegutseb, siis ju muutub. Õueonule ainult tundub, et ta teeb midagi õuega, kui ta sellest oma kallimale pajatab. „Rookisin lund, lõhkusin puuhalge, tõstsin üles murdunud männioksa.” Tegelikult on ta teinud midagi oma meelega. Lumi, puuhalud, männioks, õu on Õueonul meeles, meelte sees, õuel aga ei ole Õueonust sooja ega külma. Veidi sooja ehk siiski. Täna pani Õueonu pliidile puid alla. Selle tagajärjel paiskus õuele rammusat kasvuhoonegaasjat süsihappegaasi. Õueonu loodab nüüd siiralt, et taimedel on sellevõrra lahedam hingata ja ehk veidi soojem ka. Millal ometi lõpeb ära see öine öökülmutamine?

Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel on hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Kuidas saame aru, et meile tundmatut „keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt? Et tema keel on samast hulgast meie omaga, et mee keeltel on vähemasti ühishulk.

Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud. Õueonud ei karda nii väga, sest nad on vahel madusid näinud ja teavad, et nood ei lenda ega tuiska kallale.

Me teame, et puu ei kõnni. Kas aga vajame lõputu arvu puid, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, on sõna, nagu näiteks „õu”, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi? Et „õu” tähendab, aga „õi” ei tähenda? Võibolla mõne rahva jaoks tähendab siiski? Oli aeg, mil „murutrimmer” või „rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.

Osata lindude keelt. Osata õue keelt. Õueonu unistus. Oh, oskaks vähemasti arvuti keelt.

Lewis Thomas (1913–1993), Ameerika arst ja esseist: „Keel on see, mille jaoks on lapsepõlv.” Matemaatika on keel, milles kõnelevad kõik teadused. Kas matemaatika on ka see, mille jaoks on lapsepõlv? Kas äkki on hoopis õu see, mille jaoks on lapsepõlv? Ja Õueonu jaoks on õu justkui lapsepõlve kestmine?

Tekst ja foto: Tiit Kändler