Teadusteave MTÜ – AKADEEMIA AASTARAAMAT PAKUB PÄRLEID
Victor Miller
7. juuni 2007
| AKADEEMIA AASTARAAMAT PAKUB PÄRLEID |  |
 |
 |
| esmaspäev, 04. juuli 2005 |
| Hiljuti ilmunud Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat toob tavakohase statistika ja info seas ära ka akadeemikute huvipakkuvaid kirjutisi ja arvamusavaldusi. Nii võib sealt leida Mart Saarma ettekande üldkogu aastakoosolekul möödunud aasta aprillis, kus tuntud mälu-uurija räägib elust ja surmast närvisüsteemis. Nimelt sellest, kuidas osa aju närvirakke looteeas ja vahetult peale sündi sureb. Ja see osa pole mitte väike, vaid sama suur kui ellujääjate arv. Saarma toob välja närvirakkude etteprogrammeeritud surma mehhanismid ega hakka spekuleerima, miks selline nähtus looduses üldse vajalik on. Mängus on kasvufaktorid ja närviraku surma ning eluspüsimist saab ka katseklaasis uurida. Saarma visandab meditsiini tuleviku ning usub, et ega kesknärvisüsteemi raviks närvikasvufaktoreid kasutama hakata. Küll aga lihtsamaid, väiksemaid molekule, mis toimivad kui närvikasvufaktorid. Nii et soovime juba ette edu praegu GM-organismide vastu sõdivatele seltskondadele. Tööpõld laieneb tunduvalt. Põneva arvamuse esitab füüsik Tšeslav Luštšik. Ta nendib, et kogu maailmas areneb küll mitmekülgne “väike” energeetika, kuid ökoloogiliselt puhas ja praktiliselt jäätmevaba “suur” energeetika arendatavate võimsate termotuumareaktorite baasil on siiski tulevik. Jutt pole mitte praegustest, tuumalagunemisel töötavatest, vaid tuleviku, liitumisreaktsioonidel töötavatest elektrijaamadest. Milleni on veel pikk tee, kuna nii kõrgeid temperatuure ja kiirituskindlaid materjale lihtsalt ei ole. Kuid Luštšik usub, et selliste ainete välja töötamisel saab ka Eesti anda oma panuse. Temale sekundeerib Leo Mõtus, kes kutsub üles toetama ka laisku teadlasi, see tähendab selliseid, kes mitte ainult ei vihu sekund sekundilt usinalt uurimistööd teha, vaid võtavad ka aja mõtteid mõlgutada, et milleks siis ühte või teist asja ikka vaja teha on. “Tuleks alustada sellest, et kulutada vähem raha virgalt töötavatele isikutele ja vabanenud raha kulutada füüsiliselt laiskadele — st kaugemale ettevaatavatele ja sagedamini mõtlevatele isikutele,” kirjutab Mõtus. Selle arvamusega on sobilik ja isegi vältimatu ülevaade sellest huvitavast kogumikust ja üleüldse tänane teadus.ee lõpetada.
Täpsemalt vt http://www.akadeemia.ee/Yritused/2005/Raamat-tervikuna-2004.pdf. teadus.ee |