Teadusteave MTÜ :: E-HÄÄLETAMINE JA E-VALIMISED

Vastab Vabariigi Valitsuskomisjoni e-hääletamise projektijuht Tarvi Martens:

Korrektset vastust esitatud küsimusele ei saa anda, kuna traditsiooniliste valimiste kohta pole turva-analüüsi tehtud. Küll on analüüs tehtud e-hääletamise kohta ja umbes aastajagu olnud avalikult lugemiseks kõigile (vt http://www.vvk.ee/elektr).

Ehk siis teisisõnu — e-hääletamise turvariskid on kaardistatud ja nendega on arvestatud kogu süsteemi ehitamise ja katsetamiste vältel. Enamus nendest riskidest on maandatavad. E-hääletamise süsteem on tsentraalne, tavahääletamise süsteem aga valimisjaoskondade vahel hajutatud. Sellest vaatenurgast võib väita, et e-hääletamise turvalisus on palju paremini kontrollitav. Samas on nõrgim lüli e-hääletamise puhul valija arvuti, mille üle puudub kesksüsteemil igasugune kontroll. Kuritahtliku viiruselevitaja ja kasutaja rumaluse koosmõjul on teoreetiliselt võimalik valija tahte moonutamine. Selline asi on siiski tuvastatav ja vastavalt karistusseadustikule käsitletav.

Vastab Uuno Vallner, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna infotehnoloogia arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner:

Turvalisus on mitmetahuline mõiste. Turvalisus on süsteemi omadus tagada e-valimiste usaldusväärne toimimine vaatamata kõigile ohtudele ja riskidele. Turvalisuse tagamine on protsess. Infotehnoloogia mõttes eristatakse turvalisuse juures käideldavust (töökindlus, kasutatavus); terviklikkust (hääletamise korrektsus); salajasust (hääletuse salajasust). Turvalisus on vastandlikke nõuete kompromiss: kontrollitavus — privaatsus, turvalisus — mugavus. Infotehnoloogilisest aspektist võib Eesti e-valimiste põhimõtteid nimetada äärmiselt turvaliseks. Süsteemis on ära kasutatud Eestis olemasolevad turvalahendused (eelkõige ID-kaart ja vastav infrastruktuur). On saavutatud sarnasus tavahääletusega. Lihtsad läbiproovitud algoritmide ja tehnoloogiate kasutamisega on minimiseeritud riskid. Vähemalt teoreetiliselt võimalike võltsingute tõttu on loobutud Internetipankade isikutuvastuse vahendite kasutamisest. Seega on e-valimiste süsteemi turvalisus sisuliselt kõrgem praegu Internetipankades kasutatavast. Infotehnoloogilisest aspektist üliturvaline lahendus ei tarvitse seda olla poliitilisest ja sotsiaalsest aspektist. Turvalisust tagav infotehnoloogia on keeruline ja usalduse tekitamine e-valimiste vastu ühiskonnas on algusjärgus olev protsess. Käsitledes e-valimist kui üht paljudest praegu võimalikest alternatiividest, peaks olema võimalik sujuvamal jõuda üldise usalduseni. Pikas perspektiivis pole e-valimistel ja teistel e-demokraatia vahenditel erilisi alternatiivi. Eesti on mitmetes aspektides selleks valmis.

Vastab Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg:

Et e-valimistega seotud teema enda juures on veel väga palju lahtisi otsi, ei ole me praeguseks arutanud võimalust, kas ja kuidas saaks toimuda e-valimiste keskkonda sisenemine läbi Interneti-pankade. See nõuaks rohkem infot valimissüsteemi ülesehituse kohta ja põhjalikku arutelu. Samuti ei ole riigi poolt meiega sel teemal ühendust võetud.