Teadusteave MTÜ :: KAS EESTI HAKKAB EUROOPAGA KOSMOST UURIMIMA/Laurits Leedjärv

Vastab Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv:

Püüan veidi Eesti ja kosmose suhteid valgustada. Kõigepealt, meil on ajalooline kogemus osalemisest Nõukogude Liidu kosmosprogrammides. Mitmed Tõraveres välja mõeldud ja ehitatud teadusaparaadid (spektrofotomeetrid jms Maa atmosfääri uurimiseks kosmosest) on töötanud edukalt kosmoselaevadel ja orbitaaljaamadel. Nende andmete põhjal on teadustööd teinud nii meie teadlased kui kosmonaudid ise. Praeguseks on see koostöö lõppenud. Euroopas on rikkamates riikides on oma kosmoseagentuurid ja -programmid. Kõiki neid koordineerib Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). ESA-s on praegu 15 liikmesriiki, peagi saavad liikmeteks veel Luksemburg ja Kreeka, lähenemiskatseid teevad ka Tšehhi, Ungari ja Poola. Eesti ESA liige ei ole. Aga meil on natuke koostööd ESA teadusprogrammidega. Näiteks aastaks 2011 planeeritava stardiga satelliidi GAIA jaoks, mis hakkab kaardistama kogu meie Galaktikat, aitavad meie täheuurijad ette valmistada sobivat fotomeetriliste filtrite süsteemi. Teises ESA projektis Planck, mis stardib juba 2007, osalevad meie Universumi suuremastaabilise struktuuri uurijad (see, millega Jaan Einasto on Eesti teadusele palju kuulsust toonud). Üks suund on veel see, et satelliidipilte kasutavad Eesti teadlased näiteks metsade ja põllumaade seisundi hindamiseks. ESA ja Euroopa Liidu vahel on sõlmitud koostöölepe, mis peaks kindlustama, et kõik EL liikmesriigid saavad kosmose-ettevõtmistest kasu, vähemalt plaanitavates Globaalse julgeoleku ja monitooringu süsteemis ja sidesüsteemis Galileo peaksid kõik liikmesriigid esindatud olema. Kui raha on, on võimalus osaleda ka teistes projektides. ESA liikmeks olemine oleks tegelikult suur väljakutse Eesti tööstusele. Ligi 90 protsenti ESA eelarvest (2004. aastal oli see ca 2,7 miljardit eurot) investeeritakse liikmesriikide tööstusse. Kui meil õnnestuks leida mingi sobiv nišš, võiks see anda hea tõuke paljuräägitud teadmistepõhise majanduse arenguks. 2004. a. oktoobris korraldati Brüsselis infoseminar EL uutele liikmesriikidele, kus neid asju selgitati ja kus ma ka ise käisin.

Lühidalt kokku võttes, Eestil lausa oma kosmoseprogrammi ega -agentuuri ei ole. Oleks aga vaja mingit väikest kontorit või komisjoni, kes selliseid asju koordineeriks. Praegu tegelevad kosmose erinevate aspektidega väga erinevad ministeeriumid (Haridus- ja Teadus, Majandus- ja Kommunikatsioon, Kaitse-, Keskkonna-, võib-olla veel mõni).