Teadusteave MTÜ – KAS VEREÜLEKANNE TAKISTAB KURJATEGIJA TUVASTAMIST?
Victor Miller
7. juuni 2007
| KAS VEREÜLEKANNE TAKISTAB KURJATEGIJA TUVASTAMIST? |  |
 |
 |
| teisipäev, 13. detsember 2005 |
| Iga rakk omab oma koostises DNAd, seega ka verelibled. Oletame, et mulle tehakse vereülekanne näiteks täna, homme aga panen ma toime tõsise kuriteo ja kriimustan kätt nii, et sündmuskohale jääb minu veri. Siis aga võtavad eksperdid sealt DNA proovi ja nende vaatluse alla satub just see verelible, mis mulle eilse vereülekandega kanti. Ja süüdi mõistetakse hoopis vale inimene. Kas selline asi on võimalik? Pean silmas eelkõige seda, et kas on võimalik, et minu kehas on teise DNAga (vere)rakke? Piret Ellamaa Vastab Merike Kelve, TTÜ geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli erakorraline dotsent: Jaa, vereülekandel satuvad organismi teise isiku verelibled. Sel juhul näitab DNA-analüüs, et tegemist on segaprooviga, s.t et uuritavas proovis sisaldub rohkem kui ühe inimese DNA. Analüüsiks kasutatav vereproov sisaldab palju vererakke, tegemist ei ole ainult ühe rakuga. Proov homogeniseeritakse, mille tagajärjel erinevate inimeste rakkudes oleva DNA sisaldus kogu proovis ühtlustub. Seetõttu näitab analüüsi tulemus mitme (kahe) erineva DNA — mitte ainult vereülekande-doonori DNA –olemasolu uuritavas proovis. |