Teadusteave MTÜ – KONDID JA LUUD
7. juuni 2007
| KONDID JA LUUD |  |
 |
 |
| teisipäev, 13. detsember 2005 |
| Paleoantropoloogia. Paleoantropoloogia ülesanne on kahetine. Esiteks kutsuda normaalsetes inimestes esile õudusega segatud hämmingut sellise nime olemasolu üle iseenesest. Ning teiseks otsida üles kõik kondid, mis veel on Aafrikas alles jäänud Uganda sõjast, šaakalite pealetungist ja ülemaailmse soojenemisega kaasnevast veeuputusest. Täpsemalt öeldes otsib paleoantropoloog selliseid konte, mis on kiviks muutunud ja enam süüa ei kõlba, nii et näljahäda ta kellelegi ei põhjusta. Ja kui paleoantropoloog ütleb maitsva saagi peale kohale tormanud hambuni relvastatud Kongo hõimule, et ta on paleoantropoloog, siis põgeneb Kongo hõim tagasi metsa sööma pügmeesid, kel on küll vähem liha kontidel, ent see-eest mitte nii hirmuäratav nimi. Kõik kivistunud kondid, mida paleoantropoloog leiab, nimetab ta fossiilideks ja seostab need otsemaid kõige esimese inimesega, kel tuli pähe õnnetu mõte lõigata tagant ära oma saba, hakata kahel käpal kõndima ja õppida selgeks, kuidas teha üks kivikirves, millega saaks naabrile pähe virutada.
Üks hämmastavamaid asju siin maailmas on see, milliseid järeldusi suudab paleoantropoloog teha ühest silmahamba tükikesest, mille ta surmava päikesepalavuse all kümneaastase kaevamise, sõelumise ja teravmeelsete vaatluste tulemusel üles on leidnud. Muidugi teab paleoantropoloog, et selle kivistunud hambatüki omanik elas 4,82 miljoni aasta eest, tundis end kodus nii puu peal kui põõsa all, sõi banaanikoori, ginkopuu lehti ja toorest gerunuki lihast valmistatud hamburgerit, mida tol ajal nimetati australopiteekusburgeriks. Ilmastik oli siis vihmane ja kõle, nii et vahel tuli kogu päeva läbi kaasas kanda vihmavarju, mida tol ajal tehti kivist. See tähendab, et ürginimene oli väga tugev. Silmahamba tükikese omanik esindab uut liiki meie esivanemate seas, seni leitutest kõige vanemat, ja nimeks paneb meie paleoantropoloog sellele Australopithecus shovelensi, millest esimene sõna tähendab lõunainimest ja teine paleoantropoloogi nime, mis on juhtumisi Shovel. Siis läheb paleoantropoloog koju, mis asub tavaliselt Londonis sügaval loodusajaloo muuseumi keldris, peseb esimest korda kümne aasta jooksul käed puhtaks ja avastab, et vahepeal on tema töölaua alt läbi ehitatud uus metrooliin, kust kostavad emaliini pidi meie Aafrika ürgkodust kohale sõitnud esindajate korraldatud plahvatused.
Kuu aja pärast materdavad kõik teised maailma paleoantropoloogid meie paleoantropoloogi, sest ta järeldus olid absoluutselt vale ja õige on täpselt vastupidine. Meie paleoantropoloog on oma kuulsuse ja õnne tipul. |
