Teadusteave MTÜ – KUNSTIALMANAHH KÄSITLEB KRAFITIT
Victor Miller
7. juuni 2007
| KUNSTIALMANAHH KÄSITLEB KRAFITIT |  |
 |
 |
| reede, 13. jaanuar 2006 |
| Almanahhi kunst.ee värskes, 2005.a 4. numbris hakkas teadus.ee vaatlejale silma üks artikkel valdkonnast, millega puutume kokku tahes või tahmata, ent mille kohta põhjalikumat artiklit pole võtta olnud. See on grafiti. Kunstiteaduse magister Helen Kivisoo tutvustab grafiti ideoloogiat nii Eestis kui mujal. Selgub, et tegu on üsna suletud seltskonnaga. Mis seal rääkida — peavad nad ju askeldama enamjaolt salamisi. Siiski arvab osa grafitimeistreid, et otsesest vandalismist tuleks hoiduda. Kummatigi on range hierarhiaga grafitiseltskonnas au sees vanaaja või renessansi kunst. Eesti grafitiharrastajate seas on aga moes välismaa grafitiloomingu halvustamine. “Situatsiooni iroonia on selles, et tegelikult on enamik grafitis hinnatavaid väärtusi ka kunstis või muudes dominantkultuuri valdkondades kasutusel või kasutusel olnud ja praeguseks aktuaalsuse minetanud,” kirjutab Kivisoo.Samas kunst.ee numbris jätkab Peeter Linnap oma fotoloogia artiklisarja, käsitledes fotograafiat semiootika vaatevinklist. Ta juhib tähelepanu, et anglosaksi maailm pole semiootikat just liialt armastanud. Ning sellelegi, et fotokujutamise ja -kujutise “looduslikuna” käsitlemine on anakronistlik. Looduslikud objektid on ise kultuuriline konstruktsioon.
Niisiis — kui ka grafiti viljelemist ei saa laialdaselt soovitada, võib ometi vahtida maailma läbi fotosilma teise kui tavapilgu läbi. teadus.ee |