Teadusteave MTÜ :: MEIE POPULAARTEADUSLIK SUURATLAS

MEIE POPULAARTEADUSLIK SUURATLAS
reede, 20. jaanuar 2006

Suur maailma atlas

Eesti Entsüklopeedia kaardköideEesti Entsüklopeediakirjastus, 2005285 lk, hind poodides ca 880 krEelmise aasta lõpul valmis saanud eestikeelne “Suur maailma atlas” on tõeline vägitegu. Ja siinkohal tahab teadus.ee juhtida tähelepanu, et tegu ei ole pelgalt kaardikoguga. Tegu on eestikeelse kohanimistu paikapanemisega ühelt ja teaduse populariseerimisega teiselt poolt. Need andmed, mida siin 130 lk kaartide kõrval 60-l leheküljel pakutakse, on üsna huvitavad. Saab ikka süveneda ja uurida. Näiteks õhtul, kui enam midagi muud teha ei jaksa või ei viitsi, võtta ette kaart, kus on peal maailma elatustase. Ja avastada, et Eesti on keskmine. Saab ette võtta kaardid: laste suremus, usundid, keeled, relvakokkupõrked (muuseas — meile lähimad relvakokkupõrked on olnud Moskvas, seda ei tasu unustada), energeetika, mäetööstus, igat moodi transport, Eestist pärit maadeavastajad ja mis kõik veel nii üldiselt kui iga maailmajao kohta eraldi. Ja Eesti kohta veel lisaks. teadus.ee arvates teeb see EE atlase eriti väärtuslikuks. Tavaliselt kipume ju selliseid ülevaatelehekülgi kahe silma vahele jätma ja atlast vaid kaardikoguks pidama. Aga ei tasuks. Pole meil nii palju popteaduslikku kirjandust midagi. Ja siin on asi ära seeditud, kaartidele ja graafikutele laotatud. Maiuspala kirjutajatele, toimetajatele, ränduritele mõtteis või reisides. Kaartidest on tore see, et nõnda palju on pühendatud väikeriikidele, väikesaartele — mida suurte maade atlastes ei kohta. Ja Antarktis on antud erilise armastusega. Nii et kui ka hind esmapilgul tundubki suur, pole see seda kindlasti mitte. See on raamat aastakümneteks. Tore, et meie silmad selle ära nägid. Kui aga silmadele juba läks jutt, siis — luubi peab küll ostma. Luubid tehakse Hiinas, ja luubi abil saab täpsemalt näha, et kus kohas just.

Kes veel ei usu, et Eesti edeneb, võtku uue atlase kõrvale 1989. aastal välja antud “ENE kaardid”. See on üsna põnev tegevus, nende kahe võrdlemine.

Tiit Kändler

Jaga