Teadusteave MTÜ – MUTANDID MÄÄRAVAD KÕIK

Armand Marie Leroi, Mutants, On the form, varieties & errors of the human body, Harper Collins, 430 lk, pehmeköiteline ja uusim variant 226 kr (Krisostomuse kaudu) Kui meie eelmiselt austatud peaminister siiami kaksikuid siiami kassideks nimetas, ei eksinudki ta väga palju. Kokkukasvanud kehaga kassid ja inimesed sünnivad siia ilma täpselt samal põhjusel. Et mõnes geenis tekib mutatsioon, mis annab keha kokku ehitamiseks valesid signaale. Homeootilised ehk hox-geenid, mis keha ehitamist juhivad, on enamjaolt ühed ja samad nii äädikakärbsel kui inimesel, ja parem siis nende toimet äädikakärbse peal uuridagi. Ehkki Mengele tegi seda Auschwitzis inimeste peal, teadmata ja hoolimata küll mingitest geenidest. Mutant temagi. Armand Marie Leroi “Mutants” on väga hea raamat geneetikast. Kuid sellel on oma, põnev tasand, mida võib lugeda ka inimene, kes süvateadusest midagi kuulda ei taha. Vahel üsnagi õõvastavatena tunduvate piltidega varustatud raamat kirjutab lugusid läbi inimajaloo tuntumatest mutantidest. Üks ootamatumaid näiteks mõnekümne sentimeetri pikkune Joseph Boruwalski, kuningakodade lemmik 18/19 sajandil. Või siis Henry Toulouse-Lautrec, aafrika pügmeed, iiri koljatid, näolt karvased inimesed. Leroi mitte ainult ei jutusta meile tuntumate mutantide loo, vaid arutleb ka, mis ühe või teise mutatsiooni põhjustas. Ja siis need hermafrodiidid – ning seksuaalne seadumus üldisemalt. Kuidas see tekib, mis seda põhjustab? Leroi arutleb tagatipuks, kuidas saaks inimene pikendada oma eluiga. Tuleb asja kallale asuda, nagu soovitas Alexander Graham Bell — positiivse eugeenika kaudu. Nõnda et pikaealiste perede lapsed omavahel lapsi saama hakkaksid. Geneetikud on selle ka järele proovinud. Tõsi, mitte inimese, vaid äädikakärbse peal. Ja mis nad said? Said, et kärbse eluiga on 10 põlvega võimalik tõsta kolmandiku võrra ja veel edasi saab saavutada kaks korda pikema elueaga kärbse. Mida selle eest maksta tuleb? Aga seda, et nooruse tormid ja tungid jäävad ära. Nooruslik seksihimu raugeb, ja 150-aastaseks elav inimene käituks paarikümneaastaselt kui paras keskealine. Vaat nõnda.

Aga see pole muidugi veel kõik. “Mutants” pakub lõbu laialt. Tahate inimesi, kes oleks sõna otseses mõttes nagu kirjud koerad? Miks mitte. Minge Jamaikale. Tahate inimesi, kes muutuksid naisest meheks? Miks mitte. Minge Dominikaani Vabariiki. Tahate kääbuseid? Miks mitte. Otsige lähemalt. Võrratu ülevaade Linné süstemaatika algaegadest (mees ei suutnud kuidagi mutante oma reeglistikku väänata), Buffoni vastavatest harrastustest. Ja, last not least — kõik see üsna selges ja klaaris inglise keeles. Põnev populaarteadus.

Vt ka http://www.kriso.ee/cgi-bin/shop/700000000097934.html?id=muxVgfI2&mv_arg=&mv_pc=1297

Tiit Kändler