Teadusteave MTÜ :: NOBELID NÜÜD KA EESTI KEELES

Nobeli auhind 1901 — 2004Koostanud Toivo KuldmaOlion, 2005

Kõvad kaaned, 814 lk, hind ca 400 kr

Kirjastus Olion on olnud lahke ja avaldanud eesti keeles raamatu, mille kaante vahelt võib leida kõiki 1901. — 2004. aastal välja antud 756 Nobeli preemia laureaate. Palju neid kokku on, ei viitsinud lugeda. Siin on ka üldtabeleid iga eriala kohta ning kogutabel. Ja Alfred Nobeli elulugu. Suuresti pärinevad artiklid Rootsi Nobeli preemiate koduleheküljelt, ent on ka kasutatud palju teisi abimaterjale. Minule meeldib eriti, et siit leiab puhtas eesti keeles teadusterminoloogiat. Ja saab aeg-ajalt lehitsedes mugavalt ja kiiresti ratsutada läbi möödunud sajandi teaduse ajaloo. Nii et propageeringi seda raamatut teatud laadi reisiraamatuks teadlastele ja teadushuvilistele, aga ka teaduspoliitika kujundajatele. Siit näeb kenasti, kuidas teaduse tipmised alad arenenud on. Mu meelest peaksid seda lehitsema ka üliõpilased, kes teadlasteks pürgivad. Üks asi on interneti lünklikuks jääv pilt, mille kokkulappimiseks peab aju kõvasti vaeva nägema. Teine asi, kui keegi selle kokkulappimise vaeva su eest juba ära on teinud. Ja ei maksa unustada, et siit leiab ka poliitika ajalugu — kui rahupreemia laureaatide järgnevust uurida. Nobel küll keerab vist iga kord hauas ringi, kui rahupreemia määratakse. Sest tema tees oli: “Olen oma dünamiidiga rahu eest enam ära teinud, kui need lepingute sõlmijad!” Eriliselt tuleb raamatut kiita põhjaliku isikunimede registri eest. See on väärtus omaette. Öökapiraamat see muidugi ei ole, kuid kindlasti on raamat usaldusväärne teatmetoes tõlkijale, ajakirjanikule, teadusametnikule, teadlasele ja kes teab veel kellele.

Muuseas, kus on elaniku kohta kõige enam Nobeli preemia laureaate? Arvutasin välja. See on Saint Lucia Kariibi meres, kust on pärit Derek Walcott, Nobeli 1992. aasta kirjanduspreemia laureaat. Aga elab seal 160 000 inimest.

Tiit Kändler