Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 48
7. juuni 2007
reede, 19. mai 2006
nädal.mõttes
Karu, lõvi ja tibu vaidlevad, kes neist on vägevaim. Karu ütleb: “Kui mina mõmisen, siis väriseb kogu mets.” Lõvi ütleb: “Kui mina möirgan, siis väriseb hirmust kogu džungel.” Tibu ütleb seepeale: “Mul piisab vaid veidi köhatada, kui kogu maailm põgeneb mägedesse.”
Allikas: New Scientist, 06. mai
nädal.pildis
Avati teadusfoto näitus.Tallinna ülikooli keeltemajas asuvas õpperaamatukogus Narva maanteel avati näitus “Teadusfoto 2006”. Sellel eksponeeritakse 40 tööd, mis Eestis esmakordselt korraldatud ja sel kevadel lõppenud võistlusel paremaks tunnistati. Näitus on avatud kuni juuni lõpuni tööpäevadel kl 10.00 — 19.00, laupäevadel kl 10.00 — 15.00.
Foto: Rando Pikner. Toitebloki katsetamine. nädal.arvus
Saastunud õhust põhjustatud enneaegseid surmi aastas ajavahemikul 2001 — 2020Turumajanduse maad — 20 000Endised sotsmaad — 200 000
Hiina — 590 000
Allikas: Vital Signs 2005 täna.kavas
Suvekool: teadus.ee suvekool tuleb tulekool.
Robootika: Minirobotid karjatavad prussakaid.
Müstika: UFO-de saladus paljastatud.
Auhinnad: Õpilaste teadustööde konkursi võitjad.
Kerige allapoole, saate teada!
to.imetaja
TULGE TULD UURIMA: TULEKUL TULEKOOLI
Sellelgi aastal toimub teadus.ee suvekool. Sedapuhku on teemaks “Kuidas tuli teadust õpetab?” Nii et see suvekool on ka tulekool.Aeg: 25.-27. august. Koht: Käsmu Meremuuseum.
Möödunud aastal oli teemaks vesi. Esinejaid 11. Kuulajaid oli 60-70 (sõltuvalt päevast). Vt lähemalt: teadus.ee
Suvekooli ideeks on, et vanade heade tavade kohaselt saavad tavainimesed kohtuda tippteadlastega. Sel aastal on siis teemaks “Tuli”. Teemat käsitletakse laialt, hõlmates füüsikat, keemiat, geograafiat, keeleteadust, ajalugu jne.Osalemistasu nagu eelmisel aastalgi on planeeritud 700 krooni, üliõpilastele 450 kr ja õpilastele alla 4 klassi tasuta. Selle sees on ka söök. Ööbimine telkides või lisaraha eest küla peal.Suvekooli omapära on selles, et osalejad saavad teadlastelt küsida ka väljaspool loenguid. Sel aastal saame tutvustada ka teadusfotosid, mis saadeti meie võistlusele. Kavas on ka lõket ja muusikat. Musitseerib Urmas Sisask.
Eelmise aasta suvekoolis püüdis füüsik Jaak Kikas mere kinni külmutada.
Esinejad. Praeguseks on lahkelt lubanud tulla esinema: Jaak Kikas ja Aigar Vaigu: “Füüsik vaatab tulle.”
David Vseviov: “Kui sageli on ajaloos põlenud.”Aarne Vaik: “Tulivesi Lahemaal”.Kalle Suuroja: “Tuli meie all ja peal.”Indrek Kolka: “Kosmiline tuli Päikeses ja teistes tähtedes”.Jüri Krustok: “Päikesetule kinnipüüdmisest patareidega.”Matti Laan: “Kuidas päikesetuld maale tuuakse: miks, kuidas, millal ja kas.” Ain Mäesalu: “Tuli relvana muinas- ja keskajal.” Ning teeb ühe Euroopa vanima, Otepää püssi koopiast pauku ka.Hannes Tammet: “Õhus on äikest ja elektrit.”Antti Roose: “Õlikivist ja Kiviõlist.” Eksperimentaarium: kas kukersiit põleb?Mina püüan kõnelda tulest meie sees – meeles, keeles ja rakkudes.Toimuvad pildistamismatkad Tiit Hundi juhtimisel: “Kuidas pildistada valgusetuld?”Huvilistele saab näidata ka dokfilmi “Kaali saladus”, kus olid käsikirja kallal tegevad Kalle Suuroja ja Tiit Kändler.Suvekooli toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Võib juhtuda, et saabub ka välisesineja. Täpsem päevakava valmib lähiajal. Kuid aja võivad soovijad juba ette plaanida.
Tiit Kändler
vänge.lugu
SALAJANE ARUANNE PALJASTAS UFO OLEMUSE
Inglismaa teadlased said jälile kaitseministeeriumi aruandele salajasele, milles nenditakse, et UFO-d eksisteerivad ja selgitatakse selle nähtuse olemust ning julgeolekuriski Ühendkuningriikidele.Koodnimetuse Project Condign taga peituv ja neli aastat kestnud uurimus jõudis järeldusele, et UFO-d on põhjustatud “plasmadest”, mis tekitavad inimestes valemälu, justkui oleks kogetud tulnukaid, ning põletavad nahka. Need plasmad on haruldased ja tekivad ilmaolude ning õhu elektrilitingimuste koosmõjul. Nende põhjuseks võivad olla ka meteoorid, mis ei põle täielikult ega lange ka meteoriitidena maapinnale.Aruanne kinnitab, et plasmad toimivad inimese aju oimusagarale. Uuringutest on teada, et see toime võib põhjustada mäluauke ja korduva kogemuse taju, mis selgitab kõige äärmuslikumaid “UFO ohvrite” väiteid.
UFO mõjub ajudele.Aruandes kinnitatakse et kirjeldatud UFO-d (Unidentified Flying Objects – identifitseerimata lendavad objektid) ehk nii nagu neid aruandes nimetakse – UAP-d (Unidentified Aerial Phenomena – identifitseerimata õhunähtused) ei kujuta endast ohtu lennukitele, kui vaid nende vältimiseks ei võeta ette ohtlikke manöövreid.Aruanne kinnitab, et UAP-de olemasolu on väljaspool kahtlust ning neil on kindlasti lennukitest või rakettidest erinevad lennuomadused. Salajane aruanne koostati 1996. ja 2000. aasta vahel ning selle jälile said Sheffield Hallami ülikooli teadlased David Clarke ja Gary Anthony, tuginedes informatsioonivabaduse seadusele.Teadlased väidavad, et salajane aruanne selgitas välja mitmete UFO-dega seotud kuulujuttude tagamaad. Ja polnud mingit põhjust, miks see poleks võinud saada avalikuks. Nii näiteks lükatakse aruandes ümber konspiratsiooniteooria, mis väidab, et eri maade salateenistused on UFO-fakte üheskoos varjanud.
Allikas: Alpha Galileo
mis.uudist
EESTI ÜHINES EUROOPA MOLEKULAARBIOLOOGIA KONVERENTSIGA
Eesti ühines ametlikult Euroopa molekulaarbioloogia tähtsa rahastava organisatsiooniga EMBC, saades selle 25. liikmeks 30. jaanuaril. Sellest saab lugeda Euroopa Molekulaarbioloogia organisatsiooni EMBO koduleheküljelt embo.org. Eesti delegaatideks EMBC-s on Tartu ülikooli professor Toivo Maimets ja teadusesindaja Eesti Brüsseli esinduse juures Toivo Räim.
teadus.ee
HINNATUD AUHINNA SAI RAAMAT ELEKTRI AJALOOST
Selle aasta Aventise teadusraamatute auhinna võitis raamat, mis pajatab loo elektrist. Autor on David Bodanis ja raamatu pealkiri “Electric Universe: How Electricity Switched on the Modern World” (Elektriuniversum. Kuidas elekter lülitas sisse nüüdismaailma.) Raamat keskendub inimestele, kes avastasid elektri võimalused ja rakendused. Alates Graham Bellist, jätkates Michael Faraday´ga ja Heinrich Hertziga.Auväärset Aventise auhinda annab välja Kuninglik Akadeemia Londonis. Bodanis on mitmete populaarteaduslike raamatute autor. Selle raamatu kohta on öeldud, et seda on põnev lugeda nagu romaani. Nii et kel elektri vastu huvi, võib tutvuda. Teadus.ee pole seda raamatut veel kätte võtta saanud.
Vt lähemalt: books.guardian.co.uk
Allikas: Briti Nõukogu
ROBOTID KARJATAVAD PRUSSAKAID
Kui teie koer kohe kuidagi ei taha sõna kuulata, siis ähvardage ta roboti kätte anda. Võib juhtuda, et varsti hakkavad just nimelt robotid koeri ja kasse kamandama. Igatahes on robot teaks teinud selle, mida inimene pole eales suutnud – panna prussakas oma käskude järgi tegutsema. Eesti keeles võiks seda robotit nimetada pubotiks. Putuka ja roboti ühenduseks. Pöidlaküüne suurune putukasarnane robot on inglise keeles ristitud kui insbot (insect+robot). See pubot on Euroopa komisjoni tulevikutehnoloogiate programmi imelaps. Sellel on kaks mootorit, rattad, aku ja infrapunasensorid. Need liiguvad, pööravad, jäävad seisma. Kui pubot pista prussakatega ühte karpi, kohastuvad need putukate käitumisega ja hakkavad nende liikumisi imiteerima. Prussakatelt võetud feromoonidega kokku määrituna tõmbavad robotid putukaid haneks, nii et need peavadki masinakesi omadeks. Feromoonid vastutavad suhtlemise eest. Kui prussakas teisele läheneb, võib ta kas veelgi ligineda, peatuda või eemalduda – olenevalt feromoonist.
Prussakakari vajab hädasti karjast.
Pubotid on varustatud algoritmidega, mis reageerivad putukate signaalidele. Tulemusena toimub putukate ja pubotite suhtlemine. Pubotid isegi muudavad prussakate käitumist. Nõnda järgnesid pimedust armastavad putukad pubotitele eredasse valguskiirde. Nõnda saaks manipuleerida tervet putukate kolooniat. Pubotite abiga prussakate vastu! Teadlased püüavad nüüd puboteid õpetada juhtloomale järgnevate tibude ja lammaste näitel. Nad arvavad nimelt, et Euroopas on karjapidamine võimalik vaid robotite abil, muidu läheb see liiga kalliks. Robot saaks loomi kajatada ja lüpsta. Kas pubot aga samal ajal näiteks lehmalt parme eemale meelitab, sellest teadlased veel ei kõnele.
Allikas: Alpha Galileo
mis.toimub
KÕNELDAKSE LOODUSKAITSETEADUSEST
Kolmapäeval, 24. mail algusega kell 11 korraldab Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon koostöös Keskkonnaministeeriumiga Tallinnas Rävala pst. 8 III korruse C-303 saalis 45. ettekandepäeva teemal “Looduskaitse ja teadus”.
Kavas: looduskaitseteadus muutuvas teadusruumis — Urmas Tartes, EMÜ, looduskaitseteaduse ees seisvad küsimused — Marek Sammul, EMÜ, majandusteaduse rakendusi looduskaitses — Üllas Ehrlich, TTÜ, eluslooduse uuringud — Jaanus Tuusti, Leelo Kukk, Riiklik Looduskaitsekeskus, randade uurimine ja kaitse — Kaarel Orviku, AS MERIN, kas looduskaitse vajab teaduse abi? — Tähelepanekuid Austraaliast — Are Kont, TLÜ, teadussaavutused praktilises looduskaitses — Riinu Rannap, Keskkonnaministeerium, teadus bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis — Mart Külvik, EMÜ.
Allikas: TA looduskaitse komisjon
KULTUURIFESTIVAL „KADUNUD AEG JA AJASTUD“
TLÜ Eesti Humanitaarinstituut korraldab 8. maist 26. maini kultuurifestivali, mis annab võimaluse kõigil huvilistel tulla kuulama avatud loenguid, mis tutvustavad erinevate maade ja rahvaste kultuuri ja ajalugu ning nende seoseid tänapäeva Eestiga. Erinevatest kultuuripraktikatest vestlevad tuntud professorid ja õppejõud: Ülar Ploom, Mihhail Lotman, Rein Raud, Marek Tamm, Hasso Krull ja paljud teised.Kakskümmend avatud loengut toimuvad kolme nädala jooksul Tallinna Ülikooli uues hoones, Ajaloo Instituudis, Tallinna Keskraamatukogus, Akadeemilises raamatukogus ja Okupatsioonide Muuseumis.Toimuvad ka erinevaid kultuure käsitlevad filmiõhtud, traditsiooniline Eesti Humanitaarinstituudi teaduspäev, kus üliõpilased tutvustavad oma teadustöid, ning spordipäev, mis on jõukohane igaühele — mängitakse lauamänge ja petanki ning räägitakse erinevate mängude ajaloost.Toimub ka Eesti filosoofia II aastakonverents. Festivalile paneb krooni luuleõhtu kultuuritehases Polymer, kus astuvad üles EHI tudengid, vilistlased ja õppejõud. Festival on mõeldud kõigile, kellel huvi kaugete ja natuke vähem kaugete maade ja aegade vastu. Oodatud on nii õpilased, tudengid, õpetajad, õppejõud, kirjandusehuvilised, (lähi)ajaloohuvilised ja kõik need, kes tunnevad üleüldist huvi kultuuri kui nähtuse vastu.
Üritused on tasuta, v.a Okupatsioonide Muuseumis, kus tuleb lunastada pilet hinnaga 5.-/10.- Vt lähemalt tlu.ee
Allikas: Tallinna ülikool
ÕPILASTE TEADUSTÖÖDE KONKURSI VÕITJAD
Mai alul autasustati õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjaid. Konkurssi korraldavad Sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium ja Teaduskeskus AHHAA. Auhinnafond oli 50 000 krooni. Konkursile esitati 46 põhikooli ja keskkooli õpilaste poolt läbiviidud uurimistööd. Kõige enam töid esitati Tallinna Reaalkoolist, kust osales viis tööd ning Narva 6. Keskkoolist ja Pärnu Sütevaka Gümnaasiumist, kust osales neli tööd.Gümnaasiumiastme esimese preemia pälvisid Peeter Jürviste (Antsla Gümnaasium) töö „Eesti põhikooli lõpetajate keskkonnateadmiste seos isiksuse huvide ja enesehinnangutega” eest ning Martin Siltsi (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Emakala viljakus ja embrüonaalne suremus” eest. Nemad esindavad Eestit Euroopa Liidu Noorte Teadlaste Konkursil, mis toimub sel aastal Stockholmis. Gümnaasiumiastme teise preemia pälvis Igor Smirnov (Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž) ning kolmanda preemia said Maarja Käger (Tallinna Tehnikaülikool) ja Mikk Simmulmann (Jõgeva Ühisgümnaasium).Põhikooliastme esimese preemia pälvis Victor Alari (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Tuulelainete mõõtmine ja numbriline modelleerimine Küdema lahes” eest ning teise preemia sai Kees Vanamölder (Nissi Põhikool) töö „Riisipere-Vaimõisa kitsarööpmeline metsaveoraudtee 1919-1924” eest.Diplomi eduka esinemise eest konkursil said: Adrian Rannut, Tobias Rannut (Tallinna 21. Kool, Tallinna Muusikakeskkool), Maari Põim (Tallinna Nõmme Gümnaasium), Madis Talmar (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), Janno Tilk (Kuressaare Gümnaasium) ja Kristiina Tomasson (Tartu Kommertsgümnaasium).Preemiad eduka teadustööde juhendamise eest said: Ain Karutoom (Nissi Põhikool),Mart Mölder (Saaremaa Ühisgümnaasium),Urmas Raudsepp (Meresüsteemide Instituut),Arne Tõldsepp (Eesti Keemiaõpetajate Liit),Inge Vahter (Saaremaa Ühisgümnaasium).Lisaks rahalistele preemiatele anti välja mitmeid eripreemiaid.
Vt ka archimedes.ee
Allikas: SA Archimedes
veebi.paik
TASUTA KESKKONNATEADUST
Rahvusvaheline asjatundjatest koosnev ja füüsikateadmiste edendamiseks loodud organisatsioon Institute of Physics on alustanud uue vabalt kättesaadava keskkonnateaduse ajakirjaga. Selle esimest numbrit saab näha aadressil iop.org
teadus.ee
AVATI UUS TEADUSE INFOSÜSTEEM
Äsja käivitus uus Eesti Teadusinfosüsteem. See koondab infot teadusasutuste ja teadlaste tulemuste kohta. Selles on ka kanal taotluste esitamiseks. Kõik see on kasutamiseks vaid teadlastele. Tavainimese jaoks aga on selle raames olemas Eesti Teadusportaal, mis tahab koondada teadusinfot ja pakkuda teadusuudiseid. Seda saab näha aadressil etis.ee. Google´i otsingus mitte ajada sassi seni eksisteerinud süsteemiga ERIS. Eesti Teadusinfosüsteemi on rajanud Eesti Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Teadusfondi, Teaduskompetentsi Nõukogu, avalik-õiguslike ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste, teadust finantseerivate asutuste ning SA Archimedesega.
teadus.ee
Allikas: AlphaGalileo
lugemis.vara
HORISONT KIRJUTAB GALILEOST JA ILMARUUMIST
Horisont nr 3/2006
56 lk, hind 34.50
Värske Horisondi number tutvustab muu teaduse seas põhjalikult Euroopa satelliitsüsteemi Galileo. See on esimene mitte-sõjaväeline positsioneerimissüsteem, mille ellu Euroopa Liit, Euroopa kosmoseagentuur ja erakapital.viivadEks see ole ikka täpsem ja odavam oma eelkäijatest ka. Ajaloolane Heino Arumäe kirjutab kindral Laidonerist kui Briti sõbrast. Astronoom Indrek Kolka vaatleb maailmaruumi läbi röntgenteleskoopide silmade. Palju ilusaid pilte kaugetest universumi paikadest. “Intellekt on võime ennustada,” kuulutab TTÜ doktorant Toomas Kirt. Ja ennustada tehisintellekt veel ei oska.
teadus.ee
vigade.pärandus
KOLE LUGU VON GLEHNIGA
Eelmises teadus.ee numbris kahe nädala eest tegi toimetaja oma juhtkirjas temale täiesti arusaamatul kombel ühe vea. Kirjutas von Glehni asemel von Klehn. Ei oska arvata muud, kui et tegelesin parasjagu ühe matemaatikaartikli mõistatamisega, kus kirjas ka Saksa matemaatikust Kleinist. Ja nii see matemaatiline viga tekkis. Loodan, et selle peale ei pahanda ei Nõmme kui aedlinna looja von Glehni õnnis vaim, ei meie lugejad. Ega ka mitte Felix Christian Klein, kes ju töötas muu hulgas ka mitteeukleidilise geomeetria kallal, mille sisse võib nii või naa ära eksida.
Tiit Kändler