Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 54

teadus ee kommentaar: Vaaladega võrreldi tüvirakke kujundlikult. Vanasti arvati, et Maa tugineb kolmele vaalale. Tüvirakud nimetati selles mõttes surematuteks, et nende järglased saavad endale põhimõtteliselt sama DNA. Võibolla oli see hüperbool liiga kaugele minev, ja lõpuks tüvirakud oma otsa ikka leiavad.

Küsisin kord potentsiaalse energia kohta. Aitäh vastuse eest, kuid tahaksin siiski veel selgust juurde saada. Kas energia on rohkem füüsikaline või filosoofiline mõiste? On olemas suurused, mida saab otse mõõta, aga energiat vist saab ainult arvutada. Sellisel juhul jätab mulje, et potentsiaalne energia postuleeritakse selleks, et täita lünka energia jäävuse seadusest tuleneva muundumisjada vahel. Kaido

Vastab füüsik ja teaduskirjanik Tiit Kändler:

Energia on füüsikaline mõiste. Kuid teil on õigus — eripärane füüsikaline mõiste. Tõepoolest ei saa seda mõõta, küll aga arvutada. Ning seejärel katseliselt kontrollida — tehtud töö järgi. Sest energia on keha võime teha tööd. Seepärast mõõdetakse ka energiat ja tööd ühtede ja samade mõõtühikutega.Energia on ka eri liikumisvormide ühine mõõt. Me leiame ühe arvu, ja selgub, et mida loodus ka ei teeks, see arv jääb ikka samaks. See ongi energia jäävuse olemus. Mis on kõige üldisem loodusseadus, mille rikkumist pole siiani täheldatud. Liikuv keha teebki tööd, sellel on kineetiline energia. Samuti teeb tööd kuum keha — kuumaks saab aga keha mehaanilist energiat kulutades muuta. Ka elektrienergiat saab ju hoida, säilitada, potentsiaalseks muuta, kui tahate – näiteks kondensaatori laenguna. Kui laetud kondensaatori plaadid ühendada juhtmega, siis voolab sellest läbi vool, mis saab näiteks röökima panna raadio. Kokkusurutud vedru potentsiaalne energia võib üha valusaks muutuda, kui selle vallandate ja vedru osaga vastu näppe saate. Potentsiaalne tuumaenergia vallandub tuumajaamades või tuumarelvades. Keemiline energia võib tööd teha akudes või siis kaevandustes plahvatades. Elektromagnetilistes lainetes on energia säilitatud nii elektri- kui magnetväljades.Üheski suletud süsteemis energiat ei teki ega kao, muundub vaid ühest liigis teise.Energia suurust on võimalik välja arvutada. Mõõta saab seda ikka aga tehtud töö kaudu.Küll aga saab potentsiaalset energiat osta poest kilokaupa. Keha siseenergiat nimelt. Iseasi, kes seda mc-ruutu vallandada oskab.

Potentsiaalne energia on nagu postiteenistus. Kui ka keegi vahepeal kirju ei saada, eksisteerib posti võime kirju laiali kanda ometi ja rakendub kohe, kui kiri tuleb.Muidugi kasutavad ka filosoofid terminit “energia”, igaüks oma kontekstis. Lõppude lõpuks on ju nüüdisteadused natuurfilosoofiast välja arenenud. Eks kasutame seda “energiat” ka igapäevaelus. Energiline inimene! Ja paranormaalsete nähtuste asjamehed kasutavad sõna “energia” hoopis neile endile teada olevas kontekstis. Enamasti ikka selleks, et jätta nende ainest mulje kui teadusest. Kuid, nagu juhtis tähelepanu ameerika teravmeelne ja tark füüsik Richard Feynman, armastus pole teadus. Sellest järeldub, et kui me ütleme, et mingi asi pole teadus, ei tähendagi see muud, kui et see pole teadus. Mitte et see oleks halb või hea. Teadus on kontrollitav. Ja energia jäävus seda ongi. Kuid ärge küsige, mis asi on energia. “On oluline endale aru anda, et tänases füüsikas ei ole meil teadmisi selle kohta, mis energia on. Meil on valemid mõne arvulise väärtuse arvutamiseks, ja kui me kõik need kokku liidame, saame alati sama arvu. See on abstraktne asi ja ei ütle meile midagi eri valemite mehhanismide või põhjuste kohta.” Nii ütles Richard Feynman oma kuulsates loengutes 40 aasta eest. Ja tema jutt kehtib tänini.

lugemis.vara

PALJASTUV GEOLOOGIA

Devon Eestis30 lkOrdoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes34 lkTTÜ Geoloogia InstituutTÜ geoloogiaosakond

MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2006

Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituut on alustanud sarja Eesti geoloogilisest varamust. Esimesed raamatukesed kirjutavad 360 — 420 miljoni aasta tagusest ajast ehk Devonist ja 445 — 490 miljoni aasta tagusest ajast ehk Ordoviitsiumist.Ordoviitsium oli meie energia-ajastu. See oli ajastu, mil Baltika oli eraldi manner kusagil seal, kus praegu on oma koha leidnud Lõuna-Aafrika. See oli ajastu, mil tekkisid meie põlevad kivid. Ordoviitsiumisse saame sisse, kui läheme Lasnamäe autotee kõrvale või Valaste joa ette või mujale pankranniku alla.Devon jälle oli ajastu, mil vohasid kalad. Kelllest esimesed hakkasid ka maale ronima. Ja kellest üks luutükk on leitud ka Eestist. Devonisse saame sisse ronida, kui läheme näiteks Tori põrgusse või Taevaskotta.Kõik see on neis brošüürides kenasti sees, ühes piltide ja asjakohaste graafikutega. Kel isu reisijuhtide nämmutavast ainekäsitlusest täis, võib siit asjalikku teavet saada nii Eesti koobastest, kanjonitest kui pankrannikust.

Kahju vaid, et Euroopa rahade toel avaldatud trükiseid Euroopa seaduste kohaselt kusagil müüa ei tohi. Aga eks neid ole siis paremates raamatukogudes näha.
teadus.ee