Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 59

 

teadus.ee nr 59
teisipäev, 22. august 2006

nadalteaduses-4887695
teadus.eenr 59

reede, 25. august 2006

nädal.mõttes

“Teaduse tee – eriti teoreetilist liiki – on kaetud purunenud mudelite kildudega. Enamikul juhtudel oleks saanud purunemist ära hoida. Kui oleks tähele pandud teemärke ja eelkäijate kogemust. Kuid inimesed õpivad ajaloost harva ja teadlased isegi vähem kui tavainimesed.”
Eesti astronoom Ernst Öpik, 1977

nädal.pildis

hokikepp-6850213

Hokikepp jääb jõusse. 2001. aastal järeldasid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) teadlased, et Põhjapoolkeral on alates 1900. aastast keskmine temperatuur järsult tõusnud. Nende “hokikepi” nime saanud graafik (vt pildil) tekitas palju kära poliitikute ja kriitikute seas. Selle suve 22. juunil avaldas oma järeldused USA Riiklik Uurimisnõukogu. “Paljud paigad on viimase 25 aasta jooksul olnud kuumemad kui mistahes teise 25-aastase perioodi jooksul alates 10. sajandist,” kinnitab see teadlaste kogu.

Graafikul rõhtteljel aastaarv, püstteljel temperatuuri kõikumine 1961.-1990. aasta keskmisest Celsiuse kraadides.
Allikas: Scientific American nädal.arvus

Öised õhulennudOsatähtsus kõigist lendudest: 25%.Osatähtsus lennukite tekitatud kliima soojenemises: 60-80 %.

Põhjus: lennukite kondensatsioonisabad muudavad atmosfääri päeval külmemaks, öösel soojemaks.

Allikas: Nature täna.kavas

Tehnika: Digikaamera saab muuta pildistamisvõimetuks.
Nanotehnoloogia: Väärismetallidest nanokobaraid toodetakse koostöös bakteriga.
Geneetika: Kitsejuust saab geneetilise passi.
Astronoomia: Ernst Öpiku mälestuskonverents.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

ELAV TEADUS SUVEKOOLIS

suvekool-8628213 Selle nädala reedel alustab Käsmus teadus.ee suvekool. Mis sedapuhku on tulekool. Kõneldakse tulest õige mitme teaduskandi pealt. Lisaks sellele, et teadus on oma olemuselt rahvusvaheline, ja esinevad eesti teadlased esindavad kahtlemata meie teaduse ülejäänud maailmaga seonduvat osa, on pakkuda ka väljastpoolt Eestit heidetud teaduspilku. Tänu Briti Nõukogu toetusele tuleb esinema oma viimase raamatu eest pärjatud Briti teaduskirjanik David Bodanis.Sel aastal on huvi teadust tutvustava suvekooli vastu olnud meeldivalt elav. Ja miks ka mitte, kui osalejatele pakutakse elavat teadust. Ning kui tuli on meile sel suvel külla tulnud eriti eredalt – nii meelduval kui ebameeldival moel. Tuli on jätkuvalt aktuaalne kogu maailmas. Nõnda pühendas ajakiri Scientific American oma augustikuu erinumbri tulele – ehk siis energia tulevikule.

Ülevaate teaduskoolist anname teadus.ee järgmises numbris.
Tiit Kändler

vänge.lugu

TÜLIKA DIGIKAAMERA SAAB PARALÜSEERIDA

Keda ohustab digikaamera? Fotograafi, kui see varbale kukub? Kuid kaamera kaal väheneb üha. Ent sellega tehtud fotod võivad ohustada objekte, mida (keda) fotografeeritakse. Näiteks salamisi tehtud fotod poliitikutest, kuulsustest, aga ka autorikaitset rikkuvad päevapildistused. Nüüd on USA Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased leidnud lahenduse, kuidas digikaamera tööd piirata. Selgub, et riistapuu on võimalik teha jõuetuks, pimestades selle silma. Nimelt kasutavad digikaamerad kujutise sensoreid, mis on nn retroreflektiivsed, ehk siis saadavad valguse tagasi allika suunas, mitte ei hajuta seda. Teadlased ehitasid seadme, mis kasutab valguskiiri ja kaameraid, et skaneerida huvipakkuvat ala, leidmaks sealt retroreflektiivseid punkte. Seejärel saadetakse sellise leitud kaamerasensori suunas valgusvälge, mis takistab kaameral pildistamist.
Meetod ei toimi aga tavaliste vanamoodsate analoogkaamerate puhul ning üheläätseliste peegeldigikaamerate puhul, mille liikuvad peeglid varjavad sensori, välja arvatud pildistamise hetkel.
Allikas: Scientific American

euroopa.mõtleb

BAKTERITE ABIL TEHTI AKTIIVSED NANOKOBARAD

Dresdenis asuva keskuse Forschungszentrum Rossendorf teadlased kasutavad bakteri ellujäämismehhanismi, et toota pallaadiumist tahkeid nanokobaraid. Vaid mõne miljardiku millimeetrise läbimõõduga imetillukesed kuulikesed ilmutavad uusi omadusi, sealhulgas suuremat katalüütilist aktiivsust.Tänu oma valgulisele pinnakihile, nn S-kihile, jääb bakter Bacillus sphaericus JG-A12 ellu uraanikaevanduse jäätmete ekstreemses keskkonnas. Bioloogid avastasid selle bakteri 1997. aastal ja on seda siiamaani laboris kasvatanud. Selle väliskiht on korrapärase struktuuriga ja nanoskaalale sobiva poorsusega. Sellele maatriksile on seotud pallaadiumi ioonide metallilised soolad. Bakterikesta poorides muundub metalliline sool vesiniku osalemisel väärismetalliks pallaadiumiks. Tulemuseks on metallilise pallaadiumi nanokobarad, igaüks 50 kuni 80 aatomi läbimõõduga.Kombineeritud metall-valgukiht ilmutab uusi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Metall stabiliseerib valku ja vastupidi ning kiht jääb stabiilseks isegi kõrgetel temperatuuridel ja happelises keskkonnas.

Pallaadiumi kasutatakse katalüsaatorina nii keemiatööstuses kui autodes. Sellest tehtud nanokatalüsaatorid võivad kiirendada keemilisi reaktsioone ka madalatel temperatuuridel. Saksa teadlased püüavad luua nanokobaraid ka kullast. Et toota väärismetallist nanokobaraid tõhusamalt, tuleb bakterit geneetiliselt muundada.
Allikas: AlphaGalileo

euroopa2-9151052

KITSEJUUST SAAB GENEETILISE PASSI

Garanada ülikooli professor Manuel Martinez Bueno ja tema kolleegid kavatsevad Luua Andaluusia kitsejuustule geneetilise passi. Selliste juustude mikrobioloogia on rikkam kui tööstuslikult toodetud juustudel. Juustus elavate bakteriliinide iseloomustamiseks kasutasid teadlased kaht tehnikat: traditsioonilist mikroobikultuuride meetodit ja innovatiivset DNA eraldamise ja iseloomustamise meetodit. Esimesel juhul peab ootama bakterite kasvamist. Teine analüüs käib kiiremini.

gmkits-6868600

Geneetiline kits toodab tervislikku juustu.

Nõnda saadakse juustu geneetiline sõrmejälg eri küpsemise faasides. Hinnatakse ka juustu ohutust, et seda laialdaselt müüa. Kuigi juustud sisaldasid mõnel määral enterogokke – inimeste ja loomade väljaheidetes elavaid baktereid – , osutusid need täiesti ohututeks. Neid baktereid elab ka loomade ja inimese seedetraktis, kus nad kaitsevad patogeensete bakterite eest. Nõnda on Andaluusia kitsejuust tunnistatud teaduslikult ohutuks. Mida tõestab ajalooliselt seegi, et andaluuslased on siiani elus.
Allikas: AlphaGalileo/Granada ülikool

mis.toimub

TEADUSKOHVIK TUTVUSTAB NANOBIOTEADUST

Kas suudame ravida haigust, muutes raku nanomehaanilist keskkonda? Kaootiline ja fluktueeruv maailm, milles rakk elab, on inimese puudutusele harva kättesaadav. Kuid nanotehnoloogia vahendite abil on võimalik rakke katsuda, tunda, isegi mõjutada. Sellest kõneldakse teaduskohvikus Tallinnas Kloostri aidas kolmapäeval, 23. augustil kell 17.Londoni Nanotehnoloogia Keskuse teadlane Andrew Pelling arutleb nanotehnoloogia mõju üle meditsiinile. Ning kõneleb sellest, kuidas nanotehnoloogia lõhub traditsioonilisi akadeemilisi sidemeid teaduses ja kunstis.

Allikas: British Council

OSMUSSAARE LÄHEDAL MURTI LAHTI SAKSA SALAKOODID

N ädala lõpus tuleb Eestisse krüptoloogia ajaloo uurija David Kahn, kelle sõnul on Osmussaare juures I Maailmasõja ajal karile jooksnud Magdeburgil mängida üpris oluline roll sõdadeaegse krüptoloogia arengus. Eesti sõjaajaloolastest on Magdeburgist põgusalt kirjutanud Mati Õun, kuid David Kahni rõhuasetus on uudne.
Teisipäeval, 29. augustil 2006, 14:00, peab David Kahn Küberneetika Instituudis seminarettekande teemal “The Most Fateful Accident in the History of Cryptology” (“Kõige saatuslikum õnnetus krüptoloogia ajaloos”.). David Kahn on kirjutanud mitmeid raamatuid krüptoloogia ajaloost ja tuleb Eestisse I Maailmasõjas Osmussaare lähedal madalikule jooksnud Saksa ristleja Magdeburgi tõttu, mis mängis Saksa koodide lahtimurdmise hõlbustamisel väga olulist rolli. Kahn kõneleb ka sõjalise salastamise ajaloost. Vt esineja kohta: david.kahn
Juhan Ernits juhan@cc.ioc.ee

kuulamis.vara

ERNST ÖPIKU MÄLESTUSKONVERENTS

31. augustil kell 12.00 algab Tallinna Linnavalitsuse residentsis Roosikrantsi 4a teaduslik istung ülemaailmselt tuntud Eesti astronoomi professor Ernst Julius Öpiku (1893–1985) mälestuseks.

opik2-1421822

Ernst Öpik on küll Mali ja Mauretaania markidel, ent muidugi mitte Eesti omal.

Istung on korraldatud MTÜ “Euroscience Eesti” üritusena ning kestab 2,5–2.0 tundi. Esinejate hulgas on emeriitprofessor Fred Singer, kunagine Ernst Öpiku kolleeg ja kaasautor Marylandi Ülikoolist, ja tema nooremad kolleegid. Sissepääs on vaba, kuid palume üritusel osaleda soovijatel registreeruda hiljemalt 29. augustiks kas elektronposti või telefoni teel Tartu Observatooriumi sekretäri Mare Ruusalepa juures: mare@aai.ee, tel 7410261.

Lühikonverentsi kava on alljärgnev:1. Dr I. Pustõlnik (Tartu Observatory): E. Öpik — a scientist and personality (Glimpses of Scientific Biography) (25 min).2. Prof. F.Singer (USA): Scientific collaboration with E. Öpik (25 min).3. Dr. E.Walker (USA): Recollections of E. Öpik at the University of Maryland (15 min).4. Dr. K.Heiss (USA): The Lunar Base: Contributions by E. Öpik (15 min).

Allikas: Tartu Observatoorium

BRITI NÕUKOGU OOTAB NOORTEADLASI KESKKONNASEMINARILE

Briti Nõukogu, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja Scottish Association for Marine Science kutsuvad noori teadlasi rahvusvahelisele seminarile teemal “Merekeskkonnakaitse ja looduskaitse”.Seminar toob kokku noorteadlased Eestist ja Suurbritanniast eesmärgiga aidata leida ja arendada koostöösidemeid. 20 — 21. oktoobril Tallinnas toimuva seminari eesmärgiks on arutleda merekeskkonna ja looduskaitsega seonduvate küsimuste üle ja teha uurimisplaane.Kandideerima oodatakse:doktorante, järeldoktori programmide uurijaid või teadlasi, kes on kraadi kaitsmise järel töötanud erialasel ametikohal alla 5 aasta ja kelle uurimisvaldkond seondub merekeskkonna, merereostuse ja selle võimalike mõjude ning looduskaitse temaatikaga. Vajalik on inglise keele oskus.

Lisainformatsioon ja taotlusvorm Briti Nõukogu kodulehel www.britishcouncil.ee

Kandideerimise tähtaeg: 22. august 2006. Taotlusi ootadatakse aadressil Briti Nõukogu, Vana-Posti 7, Tallinn 10146 või elektrooniliselt ingrid.veinmann@britishcouncil.ee
Lähemalt vt www.britishcouncil.org
Allikas: Briti Nõukogu

Jaga