Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 72

teadus.eenr 72

reede, 16. märts 2007

nädal.mõttes

“Loodusega võideldes võib inimene võita kõik lahingud peale viimase.”
Norra etnograaf ja seikleja Thor Heyerdahl (1914 – 2002)

nädal.pildis

Läänemeri kollitab ajakirjandust. Paari nädala jooksul on ajakirjandusele pakkunud suurt inspiratsiooni Helsingi komisjoni ehk HELCOMi kliimaaruanne. Selles ennustatakse, et temperatuuri tõus Läänemere piirkonnas jätkub. Merevesi soojeneb ning magestub. Paljud loomaliigid satuvad surve alla. Pakutakse välja ka tegevusstrateegia, mis tuleb valitsejate vahel arutlusele novembris. Kuid merevee meetrisest tõusust pole seal sõnagi, ehkki just see on sattunud pealkirjadesse, vt nt www.epl.ee

Lugejatele lohutuseks – ühendatud anumate seadus kehtib siiski ka Läänemere jaoks, ja maailmameri tõuseb eelkõige vee soojenemisega kaasneva paisumise tulemusena. Uudisteagentuur BNS aga avastas 7. märtsil meie meres koguni uue kalaliigi, heeringa: “Läänemere kliimat käsitlevas uurimuses hoiatatakse, et soojenemine võib häirida elu peaaegu suletud Läänemeres, kus kalaliigid nagu heeringas ja kilu kannatavad juba nüüd merevee reostuse all.”Pildilt võime näha, et üleujutused pole sugugi selle sajandi leiutis. Ka saja aasta eest sai Haapsalu Kuursaali ees paadiga sõita.

HELCOMi kliimaaruannet saab näha aga aadressil: helcom
teadus.ee

nädal.arvus

Professorite osa akadeemilistest töötajatest ülikoolides:Turu – 17%Läti – 16%TTÜ – 13%Tartu – 9%TLÜ – 9%Doktorante professori kohtaTartu – 7,2Turu – 6,7Läti – 5,1TLÜ – 5

TTÜ – 4,6

Allikas: Universitas Tartuensis, 2. märts 2007 täna.kavas

Ajalugu: Antoniuse ja Kleopatra tavaline ilu.
Energia: Euroopa uus energiapoliitika.
Unistus: Tuumareaktsioon kirjutuslaual.
Füüsika: Soome füüsikapäevad Eestis.
Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

KESKERAKOND RÜNDAB KÄSMU MEREMUUSEUMI

teadus.ee suvekoole, mis Käsmus toimuvad, ähvardab oht. Keskerakondlik siseministeerium kavatseb osa sealsest platsist maha müüa, et väidetavasti toetada piirivalve nüüdisajastamist.
Kui piirivalve on tõepoolest ministeeriumi poolt nii pankrotti viidud, et seda päästab vaid tuhande-ruutmeetrine maatükk, siis ei jää üle muud kui algatada nende heaks korjandus.
Avalik pöördumine on leida aadressil: www.kasmu.eeKäsmu on üks kange koht. Sealt on võrsunud vaata et enam laevakapteneid kui Tallinna linnast. Sealt pärineb ka tava, et merd lukku ei panda. Kui jalutate Käsmu mererannas, saate seda vabalt teha. Sest majad on ehitatud veepiirist üles ja kaugemale. Nõnda et kogukond vee äärde pääses. Kes võrkudega, kes paatidega, kes niisama jalgadega. Siis tulid nõukogud ja meri pisteti lukku. Õieti mitte just päris, aga suurelt jaolt ometi. Lukustajaks oli piirivalve, mis baseerus veel tsaariajal ehitatud kordonis. Ja mille hoovile kerkis vaatetorn. Aga jäi alles haruldane puumajakas. Said nõukogud otsa, siis sai mitme sajandi vanuste Käsmu juurtega kange mees Aarne Vaik piirivalvelt lahke loa kordonihoone rendile võtta. Võttis kuvalda, lõhkus lubjatud kivitara ja tegi osadesse tubadesse meremuuseumi. Käsmu külavanem Vaigu meremuuseum on Eestis ja kaugemalgi muutunud suisa legendaarseks kohaks, kuhu tullakse ikka ja jälle. Nauditakse peremehe võluvaid ja väsimatuid pajatusi. Ning lõputuna näivate eksponaatide hingust. Vaigu muuseum ei ole vaid muuseum, ent kohalik täisvereline kultuurikeskus. Mis korraldab merepäevi, laste laagreid, aitab korraldada teaduse suvekoole ning kuhu on alati teretulnud looduse ja teaduse sõprade bussid ja autod ja jalgrattad ja telgid ja paadid ja mis veel kõik.Üks põhjusi on kahtlemata see, et Vaik ei ole ahne. Erinevalt reformierakondlase Ants Leemetsa juhitud Virumaa muuseumidest, mis näiteks Toolse linnuse ära nööristas ja seal Ostap Benderina õhu eest raha küsib, on Käsmu muuseumis võimalik käia ka suisa tasuta. Kui rahakott välja ei kanna. Kedagi pole siit minema aetud. Ei teatreid, ei orkestreid. Kindel see, et Käsmu meremuuseum on tõeline kodanikualgatuse näidis. Nüüd siis on Eesti siseministeeriumil plaanis hakata algatusvõimelistele kodanikele kohta kätte näitama. On vaja võtta üks mereäärne tuhande ruutmeetrine tükk ja see maha müüa. Valla ühiskasutusest välja kiskuda. Ning ega see siis ei pruugi jääda viimaseks sammuks. On mujalgi Eestis nähtud neid jõude, kellele kodanikualgatus on vaenlane nr 1. Kahju, et meie tublit piirivalvet on selliste sammudega hakatud pöörama rahva poole seljaga. Nii nagu seisis kunagi nõukogude piirivalve.

Käsmu meremuuseumi alale on silma peale visanud Keskerakonna ahned ametnikud.Ning loomulikult pole ministeeriumihärradel tulnud pähegi asjast valla või maakonna rahvaga kõnelda. Nii nagu neil ei tulnud pähe see ka siis, kui piirivalve vaatlustorn salamisi vanarauaks müüdi. Selle asemel, et see ohutuks vaatlustorniks muuta – kodumaa ilu nautimiseks. Torn, olgu öeldud, seisab siiski tänaseni paigal, ja vaid Aarne Vaigu käsmuliku kanguse läbi.Käsmu meremuuseumi näide võib ju tunduda tühine, mis sest ikka kirjutada. Kuid mu meelest on see just selline räpasevõitu veetilk, läbi mille mõned Eesti poliitikud meie kodumaad vahivad ning selle kodanike võimalusi ja teotahet halvavad.

Mõni lapsemeelseks jäänud täiskasvanu ehk mäletab veel seda kunagist kulamängu salmi. Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud. Või kõlab see laul tuleviku Eestimaa kohta, kes ei oska õppida oma esivanemate tarkusest ega isegi mitte naabrite lollusest?
Tiit Kändler

vänge.lugu

ANTONIUS JA KLEOPATRA POLNUDKI ILUDUSED

Antonius ja Kleopatra polnud sugugi nii veetlev väejuht ja tema kaunitarist kuninganna, nagu neid Hollywoodi tavade kohaselt kujutatakse. Newcastle´i ülikooli asjatundjad on tähelepanelikult uurinud Rooma münte ja jõudnud järeldusele, et ajaloo traagilisemaid romantilisi paare oli väljanägemiselt üsna tavaline.Marcus Antoniust ja Kleopatrat kujutav hõbemünt avastati Newcastle´i antiigiühingu kollektsioonist, kui seda muuseumile andmiseks üle vaadati.

Väikese, kümnesendise mündi suuruse hõbemündi ühel küljel on kujutatud Kleopatra, keda iseloomustab madal laup, pikk terav nina, kitsad huuled ja esiletükkiv lõug.

Markus Antoniusel omakorda olid punnis silmad, pikk vibujas nina ja jäme kael.Markus Antoniuse ja Kleopatra suhteid on romantiseerinud kirjanikud, kunstnikud ja filmitegijad. Shakespeare kirjutas nende suhetest 1608. aastal draama, 1963. aastal kujutasid kangelasi filmis Elizabeth Taylor ja Richard Burton. “Kuid mündil kujutatu on neist küll kaugel,” ütleb Nerwcastle´i ülikooli arheoloogiamuuseumi direktor Lindsay Allason-Jones, “Rooma kirjanikud tunnistasid, et Kleopatra oli tark ja karismaatiline ning tal oli võluv hääl, ent ei mõelnud selle kõige all ilu.”

Kõnealune münt pärineb aastast 32 eKr. Selle ühel küljel on Markus Antoniuse pea ja kiri “Antoniuse auks, kes alistas Armeenia”. Kleopatra on teisel küljel ühes tekstiga “Kleopatrale, kuningate kuningannale ja kuningate laste emale.” Münt pole eriti haruldane, nüüdseni hoiti seda pangaseifis.
Allikas: AlphaGalieo

vaata.imet

KÄSMU TULEB PERUUST

Loodusajakirjade e-kiri Uudistaja teatas 7. märtsil järgmise uudise:
20. veebruaril peaministrile saadetud avalik kiri juhib valitsusjuhi ja üldsuse tähelepanu sobimatule plaanile erastada endise Käsmu piirivalvekordoni maad Käsmu küla keskel. 2300 aasta vanuses kivist kindlustemplis Ranniku-Peruus Chankillos on Ameerika vanim päikesevaatluskompleks. See koosneb kolmeteistkümnest madalal seljakul paiknevast põhja-lõuna suunas paigutatud tornist 300 meetri pikkusel lõigul ning veel kahest hoonest, mis paiknevad neist idas ja läänes, asudes teineteise suhtes täpselt peegelasendis. Tornid tekitavad omalaadse hambulise silmapiiri, mille taustal on hea täpselt fikseerida päikese asendit. Samast leiti veel mitmesuguseid esemeid, mida uurijad seostavad päikesevaatluste juurde kuulunud rituaalidega.
Allikas: Uudistaja, 7. märts, www.loodusajakiri.ee

euroopa.mõtleb

EUROOPA UUS ENERGIAPOLIITIKA VAJAB INNOVATSIOONI

Brüsselis kulgeb Euroopa parlamendi uhkete hoonete vahelt läbi tänav, mis kannab üsna tundmatut nime. Antoine Wiertzi tänav on saanud nime kunstnikult, kes 19. sajandi keskel siirdus teda mitte tunnustanud Pariisist Brüsselisse ning kirjutas seal manifesti, mille pealkirjastas: “Pariis provints, Brüssel metropol”. Belglased peavad 1865. aastal lahkunud kunstnikku visionääriks – tema nägemus on teostunud. Kuid ehk oli praeguseni maailmas üsna tundmatu Wiertz hoopis pime kana, kes kogemata tera leidis? Säherdune mõte tuli pähe, kui kuulasin veebruari lõpupäevadel Brüsselis Euroopa parlamendis peetud energiateemalisi avalikke lugemisi. Kas Euroopa leiab oma energiapoliitika teadlikult või sattumisi?Viimse poolteise aastaga on Euroopa energiamõttes toimunud mõned olulised nihked. Nimelt on lõpuks hakatud tajuma, kui ohtlik on nii suures osas sõltuda Venemaa gaasist ja naftast. Ning sestap on hakatud mõtlema selles suunas, et kuidas mitmekesistada energiakandjaid, mida Euroopa riigid vajaksid ning kuidas saaks jõuda ühtse energiapoliitikani. “See on tõsisemalt olnud jutuks viimased poolteist aastat,” kommenteerib Euroopa parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni liige Andres Tarand.

Energiapimesikk pole mõistlik. Teadust puudutab Euroopa paralamendis veel sel aastal arutlusel olev energiadirektiiv üsna otseselt. Ja just nimelt selle kaudu, kuidas ja milliseid uusi energiakandjaid siis kasutama hakatakse. Ja et aastaks 2020 plaanitakse praeguse versiooni järgi energia efektiivsuse tõusu 20 protsendi võrra, siis sellegi saavutamiseks ei saa teaduseta läbi.

Kui veel arvudest kõnelda, siis samaks aastaks on plaanis kümnendik mootorikütusest saada biokütusest ning neljandik energiast saada taastuvatelt energiaallikatelt. Kust need arvud saadud on? Eks ikka laest, kust mujalt. Sest ega siin pole miskit pistmist teadusega, vaid soovidega. Mis põhinevad vajadusel saada lahti liigsest sõltuvusest Venemaast. “Konkurents kahanevate ressursside pärast pingestab rahvusvahelist olukorda,” juhtis kõnelustel tähelepanu Eneko Lanaburu Euroopa Komisjoni peadirektoraadist. Ta viitas ka Venemaaga kahepoolsete lepete ohtlikkusele. Sel suunal on siiani leidmata ühtne tõhus poliitika. Ent oht on olemas, mida Euroopa ametnikud küll ääri-veeri tunnistavad. Ent ameeriklased, näiteks Hudsoni Instituuti Euraasia keskuse direktor Zeyno Baran otsesõnu rõhutavad. Baran kuulutas koguni, et Euroopa energiapoliitikat juhitakse Kremlist. Ning püstitas küsimuse, et kui ameerika firmad investeerivad torujuhtmetesse, mis transpordiksid Euroopasse naftat ja gaasi Kesk-Aasiast ning Aserbaidžaanist, miks siis Euroopa Liit pealt vaatab. Ega ei tee mingeid järeldusi sellest, et Venemaa mängib Kreekat välja Türgi vastu ning püüab oma mõju alla saada Liibüat ja Alžeeriat, kes on praegu Euroopa alternatiivsed gaasitarnijad. Sealsamas ei investeeri Gazprom mitte niivõrd uutesse tootmisvõimalustesse Siberis, vaid tegeleb vaid gaasi transpordi ja müümisega – lõpp-tegevustega, mis toovad otsest tulu.Moskva sõltumatu energiapoliitika instituudi president ja endine Vene energia aseminister Vladimir Milov aga juhib tähelepanu, et Putini Venemaa ei kavatse alla kirjutada mingile energialepingule, eriti veel energiahartale, mis transiidi kontrolli alla võtaks. “Selle leppe silumine on ajaraiskamine,” ütleb Milov. Venemaa ei lase ka energiasektorisse investoreid tingimustel, mis nopid rahustaks. “Ohus on Euroopa Liidu konkurentsivõime,” hoiatab parlamendi liige Angelika Niebler. Kuid nagu märkis energiakonsultant Helmut Groscurth, on turvalisus, konkurentsivõime ja efektiivsus, mille poole püüeldakse üskteist välistavad parameetrid.

Liiga piiratud ambitsioonid. On selge see, et säästvate energiaallikate ning energeetika tõhususe nõuded pole mitte kliima jaoks, vaid Euroopa jaoks vajalikud. Vastasel korral satutakse kehva olukorda mitte ainult majanduslikult, vaid ka geopoliitiliselt. “Vastastikune sõltuvus on Venemaa kontekstis vananenud mõiste,” juhib tähelepanu Euroopa parlamendi liige Leedust Vitautas Landsbergis. Venemaa soovib olla sõltumatu mistahes lepingust. Nõnda tõukab Venemaa raudne energiakardin Euroopat tahes tahtmata omavahelise koostöö poole. Ning uute energiaallikate otsimisele, mis omakorda võib suurendada investeeringuid vastavasse teadus- ja arendustegevusse. Sest osadel juhtudel on tehnoloogiad olemas, tuleb neid vaid rakendada. Teistel juhtudel aga tuleks teadlastel oma päid vaevata. Näiteks kasvõi kütuseelementide arendamisel, kuhu USA ja Jaapan on suunanud hoopis enam raha. Tuumaenergia on omaette asi. Ühtpidi selle vajalikkust häbelikult tunnistatakse – jättes siiski liikmetele vabad käed. Teiselt poolt näiteks kardetakse Bulgaaria uut kavandatavat tuumajaama.

“Meil on piiratud vaid ambitsioonid,” kuulutas Euroopa Ehitiste efektiivsuse eest olevate kompaniide ühenduse nõunik Andrew Warren. “Meil on näiteid küll, et suudame säästa, kell tiksub, aga otsustada ei suudeta.”Kuid et teha koostööd, on vaja lõhkuda monopolid. Millele on vastu eelkõige Prantsusmaa riigifirma ÉDF ja Saksamaa E.ON. “Ühtse poliitika vajadust tunnistab igaüks, monopolidest aga ei saada jagu,” kurdab Tarand.Ning kivina kaelas on Euroopale ikka teaduse ja arenduse edendamine. “Sellekohane Lissaboni strateegia on üks Euroopa Liidu kurvemaid lehekülgi,” ütleb Tarand olukorra iseloomustamiseks.Eestile on kogu see Euroopa energiaidentiteedi otsimine tegelikult paras võimalus. Võimalus näidata oma initsiatiivi uute energiaallikate rakendamisel, hajutatud elektritootmise arendamisel ja miks mitte ka olemasoleva põlevkivi uute tehnoloogiate väljatöötamisel. Igatahes kivisöega tuleb niikuinii midagi välja nuputada, kuidas sellest tõhusalt õli kätte saaks. Ja Eesti ei tohi unustada, et energiapoliitika alus on ikkagi energiatarbimise tõhustamine. See, et 15 aasta pärast peab iga riik kasutama energiat 20 protsenti tõhusamalt, tähendab, et kui Eesti ei suuda või ei taha, siis järgneb midagi olulisemat kui suhkrutrahv. Kui tuumajaama raha panustada energeetika tõhustamisesse, edendaks see nii säästvat eluviisi kui teadustegevust.

Vt ka Eesti Päevaleht: www.epl.ee
Tiit Kändler

MINIROBOTID HAKKAVAD SANITARIDEKS

Ei pruugi võtta kaua aega, kui vähemasti osa meditsiinitöötajate palgaläbirääkimisi jääb ajalukku. Sanitaride ja isegi õdede ülesanded võtavad endale minirobotid. Igatahes on selle endale eesmärgiks seadnud Fraunhoferi tööstusliku inseneriteaduse instituudi juhitav EL-i projekt IWARD (“intelligent robot swarm for attendance, recognition, cleaning and delivery”). Robotid võivad aidata leida õles arsti, kutsuda hooldaja, puhastada palatit, näidata külastajatele teed. Robotite meeskond on plaanis välja töötada järgmise koma aastaga. Nende uudsus seisneb hajutatud intelligentsis. Igaüks võib tegutseda autonoomselt, ent on ka pidevalt ühenduses oma kolleegidega. Need tehakse nii väikesed kui võimalik, mitte suuremad kui poolemeetrise küljega kuup. Nad varustatakse mootori ja ratastega, raadiomooduliga, optiliste sensoritega, valjuhäälditega ja puhastusvahenditega. Põhiline raskus on programmi väljatöötamises. Lõpuks testitakse roboteid Inglise, Hispaania, Prantsusmaa ja Türgi haiglates. Kaugem eesmärk on õpetada roboteid täitma ka keerulisemaid ülesandeid nagu üles tegema voodeid ja plaanima operatsioonisaalide kasutamist.
Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

FUSIOON TÖÖLAUAL SAABUS TAGASI

Külm tuumasüntees on nagu mingi vana anekdoot, mis mingi aja pärast jälle Maa peale ringlema tuleb. 2002. aastal ilmutas Tennesee Oak Ridge´i riikliku labori teadlane Rusi Taleyarkhan teadusajakirjas Science artikli, milles ta väitis, et õnnestus luua tuumasüntees töölaual. Pommitades lahust neutronitega ja helilainetega, tekkisid väikesed mullikesed, mis vallandasid termotuumareaktsiooni ehk fusiooni. Vastustajad süüdistasid teda möödunud aasta lõpuni, et fusioon oli tegelikult põhjustatud element kaliforniumi radioaktiivsest isotoobist.

Kuid 7. veebruaril kinnitas Indiana Purdue ülikool, kus Taleyarkhan praegu töötab, et teadlasel ongi tõsi taga. Nimelt olevat tema tulemusi sõltumatult kinnitanud Texase Le Tourneau ülikooli teadlane Edward Forringer ja tema kolleegid. Nende töö ilmus eelmise aasta novembris Ameerika tuumaühingu toimetistes Transactions of American Nuclear Society. Taleyarkhan väidab, et nüüd on ta “süüdistustest vabastatud”. Kui nii, siis astus inimkond sammukese lõputu energiaallika poole.
Allikas: New Scientist, 19. veebr 2007

mis.toimub

SOOME JA EESTI FÜÜSIKUD RÄÄGIVAD KESKKONNA MUUTUMISEST

Ligi 450 Soome ja Eesti füüsikateadlast ning noorfüüsikut koguneb 15.–17. märtsil Soome Füüsikapäevadele Tallinnas Hotelli Viru-Sokos II korruse konverentsikeskuses, arutamaks aktuaalseid keskkonna muutumise probleeme. Teiste päevakajaliste füüsikateemadena räägitakse muuhulgas kvantinformatsioonist, stringiteooriast, ülijuhtivusest ja süsinik-nanotorudest. See on Soome füüsikute esimene ühisüritus välismaal Soome Füüsika Seltsi 60-aastase ajaloo jooksul. Muu programmi kõrval on kavas arendada teadusdialoogi Soome ja Baltimaade vahel. Üritus korraldatakse koostöös Eesti Füüsika Seltsiga.Soome ja Eesti füüsikute ühise suurürituse põhiprogrammis on seekord 13 plenaarettekannet. Ettekandega esinevad näiteks maailma juhtiv kvantfüüsik Anton Zeilinger, Tartu biofüüsik Arvi Freiberg, Max Plancki Metalliuuringute Instituudi direktor Helmut Dosh ja Ameerika Teaduse Edendamise Ühingu (AAAS) projekti 2061 (aastal 1985 alustatud “Project 2061” on AAAS’i pikaajaline initsiatiiv aidata kõik ameeriklased kirjaoskajateks teaduse, matemaatika ja tehnoloogia alal) juhataja Jo Ellen Roseman.Tallinnas antakse üle iga kolme aasta tagant välja antav Magnus Ernroothi auhind, mis on kõrgemaid kodumaiseid tunnustusi Soome füüsikutelele. Laupäeva hommikul leiab aset minisümpoosium füüsikaharidusest ja füüsika olulisusest ühiskonnas.

Täiendav teave: Dr. Raivo Stern, tel. 6398309, 5132288, e-mail: stern@kbfi.ee, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor, Eesti Füüsika Seltsi aseesimees.

Päevade programm vt www.fyysikoseura.fi
Allikas: Eesti Füüsika Selts

mis.toimus

TEADUSBUSS VÕITIS EUROOPA PREEMIA

Teadusbuss “Suur Vanker” pälvis 2006. aasta Euroopa Liidu Descartes’i teaduskommunikatsiooni preemia konkursil finalisti auhinna. 5000 euro suurune preemiaraha anti koos diplomiga üle 6. märtsil Brüsselis toimunud ELi 7. raamprogrammi avamisüritusel “Today is the future”.Eesti Füüsika Selts võitis Teadusbussiga “Suur Vanker” 2006. aastal esmakordselt välja antud Eesti Teaduse Populariseerimise Auhinna ning esitati Eesti kandidaadina Descartes’i teaduskommunikatsiooni preemiale. Teadusbuss “Suur Vanker” on liikuv teaduslabor ja teadusteater, mis külastab koole kõikjal üle Eesti, pakkudes vaatamiseks füüsika ja vahel ka keemia eksperimente ning seda huvitaval ning kaasakiskuval moel TÜ ja TTÜ füüsikatudengite esituses. Teadusbuss külastas oma esimese tegutsemisaasta jooksul 156 kooli ja on esinenud rohkem kui 30000 õpilasele üle terve Eesti.

2007. aasta Eesti Teaduse Populariseerimise Auhinnale kandideerimise tähtaeg on 16.märts. Tänavune auhinnafond on 160 000 krooni. Info konkursi tingimuste kohta leiad archimedes
Allikas: SA Archimedes

EESTI GEOLOOGIDE SUUR JUUBEL

Geoloogia instituut tähistas veebruaris oma 60. sünnipäeva. Kui see ENSV Teaduste Akadeemia all 1947. aasta veebruaris tegutsema asus, hakati uurima, kuidas maa me jalge all tekkinud on. Kuid otsiti ja uuriti ka põlevkivi, fosforiiti, ehitusmaterjale. Rahvamajanduslikult tähtsaid asju. Oma hiilgeaegadel töötas instituudis 200 inimest. Praeguseks on alles jäänud kolmandik. Kuid jälle on kilbile tõusnud majanduslikult tähtis põlevkivi.
Praegune Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut tegeleb muude geoteaduste kõrval ka agaralt Jordaania põlevkivi uurimisega. Ning on olemas idee, et kui põlevkivist osataks maa all õli saada, siis kuhu ja kuidas see liigub ning kust seda kätte saada. Nii et ring on ühelt poolt sulgunud, teisalt aga laienenud.
teadus.ee

TÜ LOODUSMUUSEUMIL UUS DIREKTOR

Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi direktoriks valiti veebruari keskel ülikooli mükoloogia professor Urmas Kõljalg. Kõljalg on 2001. aastast Tartu ülikooli mükoloogia korraline professor, tema peamised uurimisvaldkonnad on seente süstemaatika, molekulaare fülogeneetika ning seente ja taimede vaheline kooselu – mükoriisa.
1802. aastal alguse saanud Tartu ülikooli loodusmuuseum on üks Baltimaade vanemaid loodusmuuseume ning selle kogud on rahvusvaheliselt silmapaistvad ja Eesti loodusteaduslikest kollektsioonidest suurimad.
Allikas: Baltic News Service

kuulamis.vara

LABOR UURIB LÄÄNEMERE TULEVIKKU JA KVANTE

Vikerraadio Laboris räägiti eelmisel pühapäeval, 11. märtsil äsja avalikustatud uuringutulemustest, mille järgi Läänemeremaades on sel sajandil oodata kolme kuni viie kraadist keskmise temperatuuri tõusu. Räägib TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor Jüri Elken. Tiit Kändler pajatab mustast särgist, uuest särgist ja euroenergiast. Tõnu Tuvikene räägib sellest, mida Pluuto poole teel olev kosmoselaev New Horizons Jupiteri süsteemist mööda lennates märkas. Seda saate kuulata Vikerraadio kodulehekülje kaudu igal ajal. Sel nädalal, pühapäeval kl 17.05 käsitletakse Eesti ja Soome ühiseid füüsikapäevi, kus teiste tuntud teadlaste seas esineb tuntud Austria füüsik Anton Zeilinger. Teadusbuss Suur Vanker sai Euroopa Komisjoni Descartes’i preemia žüriilt märkimisväärse tunnustuse, Descartes’i preemiast räägitakse Ene Ergmaga ja teadusbussi-aktivistide eneste mõtteid-muljeid jagab Kaido Reivelt. Tiit Kändler pajatab teadusloo sellest, kui palju on palju.Toimetaja Priit Ennet.

Kõike seda ja eelmisigi saateid saab kuulata edaspidi Vikerraadio koduleheküljelt .
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

LOODUSE BIOGRAAFI SUURTEOS

Kalle SuurojaPõhja-Eesti klintEesti looduse sümbolVäljaandja: Keskkonnaministeerium224 lkKalle Suuroja on väsimatu Eesti loodusmälestiste propageerija, kellest on saanud ka Põhja-Eesti pankranniku vältimatu biograaf. Klindist on ta kirjutanud risti ja rästi, küll ühe küll teise kirjastuse kirjastamisel.

Keskkonnaministeeriumi ilmutatud raamat on põhjalik. Mis uut, on võrdlus maailma teiste samalaadsete loodusmälestistega. Ning inimese, metsade ja muude elukate kaasamine. Nii et süvenemishuvilisele pakub raamat väärt teavet. On graafikat, on vahvaid fotosid. Mis aga kurb, on raamatu toimetamise tase. Nagu ministeeriumile paraku kohane, pole toimetajatelt just liiga palju nõutud. Nõnda kubiseb tekst igat sorti sulgudest ja muust visandlikust kribust-krabust, olemata pole ka räiged vead nagu järgarvude ja tavaarvude sassiajamine ning näiteks Kolga kloostri pähe olematu Klooga kloostri pakkumine. Ja muidugi mõista peaks selline raamat sisaldama ka registri. Need puudused ei vähenda Suuroja panust, küll aga osundavad, et Eesti riigi köis lohiseb ka kirjastustegevuses.

teadus.ee

VEEL ÜKS KLINT

Põhja-Eesti klintTallinna Tehnikaülikooli Geoloogia InstituutTuru Ülikooli geoloogiaosakondMTÜ GEOGuide Baltoscandia28 lkPõhja-Eesti klint ehk pankrannik on jätkuvalt populaarne raamatute peategelane. Ka TTÜ geoloogia instituut on oma loodusmälestiste seerias avaldanud sellest raamatukese. Kummaline on see, et siiani pole teada, kuidas siis see kangelane ikkagi täpselt sündis. Nõnda kinnitavad autorid kavalalt, et “Põhja-Eesti klindi tekkes on mitmetel geoloogiliste protsessidel oma osa.” Ja muidugi muutub ju klint kas siis mere või ka inimese töö läbi pidevalt. Nii nagu on juhtunud näiteks Kakumäel. Või Pakri neemel. Nii et hoidkem alt, kui klindi all käime. Ja veel enam siis, kui mõni oma maja klindi peale ehitab.

teadus.ee