Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 8

teadus.eenr 8

reede, 27. mai 2005

nädal.mõttes

“Üks minu isa lemmiktarkusi oli, et tuleb eristada kahte liiki tõdesid. Põhitõe tunned ära sellest, et ka vastupidine on põhitõde. Seevastu triviaalsuse vastand on ilmne absurd.”
Niels Bohr, kogumikust “Oxford Dictionary of Modern Quotations”, 1991

to.imetaja

ME KÕIK OLEME TULNUD AAFRIKAST. INDIA KAUDU

Et praegu elavad inimesed põlvnevad Aafrikast kuus-seitsekümmend tuhat aastat tagasi välja rännanud esiemadest, on teadlastel viimase paarikümne aastaga selgeks vaieldud. Meie liigi, Homo sapiensi eellased olid edukad tulnukad ning Euraasias ees elanud primaadid ei pidanud konkurentsile vastu. Miks Aafrikast lahkuti, selle üle võib vaid spekuleerida. Kuid pärilikkusaine peidab endas saladuse, kustkaudu Aafrikast minema mindi. Tartu geneetikute koolkond on seda aastaid uurinud. Selleks tuleb tegelda veel siiani säilinud põlisrahvaste killukeste pärilikkusainega. Kahe nädala eest ajakirjas Science avaldatud artiklis kinnitatakse teooriat, et ränne toimus mööda ookeani rannikut. Väikesele Andamani saarele India läänemeres jõuti üsna kohe. Üks selle artikli autoritest on Eesti Biokeskuse teadlane Toomas Kivisild.
Inimeste põlvnemise alaseid esinduslikke artikleid on akadeemik Richard Villemsi algatatud uurimisrühm koostöös maailma eri paikades töötavate teadlastega avaldanud enne küll ja küll ning küllap tuleb neid edaspidigi. “Ka selle teise Sience’is avaldatud artikli teadlastega oleme me koos avaldanud hulgem artikleid,” ütleb Villems,”samasse Science’i numbrisse esitasime veel ühe, India kohta, kuid sellega, nagu paistab, ei jäänud toimetus rahule.” Teaduses on see tavaline. Ikka tuleb täpsustada, süvendada. Lõpuks ilmuvad tõelised tulemused niikuinii. Keda huvitab, võib lähemalt lugeda aadressil http://www.epl.ee/artikkel_292909.html.
Tiit Kändler

mis.juhtub

TULGE JA OSALEGE TEADUSES

Sündmus: teadus.ee suvekoolAeg: 19.-21. august 2005. Koht: Käsmu Meremuuseum.

Teema: vesi.

Registreerimine: toimetus@teadus.eeInfo: 51 992 928, Tiit Lepik. Hind: koos söögiga (5 söögikorda) 700 krooni. Majutus: mererannal oma telkides, soovi korral ja lisatasu eest ka Käsmu tubades. Maksta: Hansapank 221027077976, Teadusteave MTÜ, suvekool

Täpsem ja päevakajalisem info: leiate meie veebiküljelt http://www.teadus.ee alates järgmisest nädalast.

teadus.ee korraldab koos Käsmu Meremuuseumiga augustis suvekooli, kus igaüks saab nautida teadusliku mõtlemise võlu. Kolm päeva askeldavad Eesti tuntud teadlased üheskoos asjahuvilistega Käsmus. Ja arutlevad, vaidlevad, mõtlevad selle üle, mis asi on vesi. Vesi füüsikas, keemias, ajaloos, geoloogias, ilmastikus. Vesi meie ümber ja vesi meie sees.

Loengud sees ja õues. Vee ja maa piiril. Näidustatud igale vanusele. Erilised matkad fotohuvilistele ja Käsmu ajaloo janustele.

Mis siis toimub? Tartu ülikooli materjaliteaduse instituudi juhataja, füüsik Jaak Kikas kõneleb teemal: “Veider vedelik: vesi füüsiku pilgu läbi”.

Merin AS projektijuht geoloog Kaarel Orviku räägib käsitleb mereranda kui kahe suure — Mere ja Maa igavese võitluse tallermaad. Ilmateadlane Ain Kallis Tartu observatooriumist toob esile ilmataadi vee ja vile. Tartu ülikooli keskkonnafüüsika instituudi füüsik Ülle Kikas tutvustab vett kui õppevahendit noortele. Ajaloolane ja Müstilise Venemaa asjatundja David Vseviov visandab, kui vesine on ajalugu. Kalateadlane Markus Vetemaa räägib elust Läänemere vees. KBFI füüsik Juhan Subbi räägib veest kui tuleviku energeetika alusest. Teadusajakirjanik Tiit Kändler visandab, millal algab Kolmas Eesti Veesõda.Rahvusvahelise Marsi Ühingu liige, Soome teadlane Risto Pellinen räägib, kui palju võib Marsilt vett otsida. Marsihuviline, hulk aastaid Soomes elanud eestlane Paul Raudsepp kirjastusest Raud Publishing Eesti AS tutvustab uut ilmuvad Marsi-raamatut. Ja praktika! Aarne Vaik teeb Käsmus vesise matka ning söödab rahvast vee-elukatega. Loodusfotograaf Tiit Hunt õpetab hommikureisidel, kuidas pildistada vett. Lõkkeõhtuid teevad kuuldavamaks noored muusikud.

Ning, last not least — alati on võimalikud üllatused. Vesised ja tummised.

Käsmus tajume koos, et igaüks on teadlane.
teadus.ee

NOBELIST KÜLASTAB EESTIT

4.-9. juunil viibib Eestis Nobeli 1987. aasta füüsikapreemia laureaat K. Alex Müller. Professor Müllerile omistati maailma kuulsaim teaduspreemia kõrgtemperatuursete ülijuhtide avastamise eest. Uued ülijuhid olid üks viimaste aastakümnete suuremaid teadussensatsioone, nende uurimisel on aktiivselt ja tulemuslikult tegutsenud ka Eesti füüsikud. 8. juunil kl 14.00 esineb nobelist Tartu Ülikooli aulas avaliku loenguga “The development of superconductivity research in oxides” (reaalajas internetis aadressil http://video.ut.ee).
Tema Nobeli kõnet vt http://nobelprize.org/physics/laureates/1987/muller-lecture.html.
Allikas: TÜ Materjaliteaduse Instituut

mis.uudist

EESTLASED UURIVAD INIMESE PÕLVNEMIST

Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Toomas Kivisild on üks kaasautor artiklile, mis ilmus kahe nädala eest teadusajakirjas Science. Selles artiklis rekonstrueerivad teadlased Andamani saare põlisasukate päritolu. Nad on uurinud emaliini pidi päritava mitokondri DNA järjestusi ja võrrelnud neid siis teiste lähemal ja kaugemal elavate rahvaste esindajate vastavate andmetega. Kaks iidset ongede ja suur-andamanlaste seas esinevat emaliini M31 ja M32 on arenenud eraldi teistest Lõuna- ja Kagu-Aasia asurkondadest, järeldavad geneetikud oma artiklis. See tähendab, et Andamani saared asustati ajaloolises mõttes otsekohe pärast seda, kui meie kauged esivanemad 50 kuni 70 tuhande aasta eest Aafrikast välja rändasid. Andamani saarte põlised rahvakillud on väikesed, uuritud ongesid on näiteks alles jäänud vaid 97. Uuritud vereproovid kogusid teadlased India Molekulaar- ja Rakubioloogia Keskusest. Lisaks uurisid Oxfordi geneetikud ka andamanide muuseumist pärit konte ja juuksekarvu. Paljudes eelnevates töödes on Tartu teadlased näidanud, et kõigi väljaspool Aafrikat elavate maailma rahvaste emaliinid koonduvad kokku kolmele ühisele esiemale, keda tähistatakse M, N ja R. Neist pärinevate sugupuude mitmekesisus on suurim Indias. Mis tähendab, et esmalt mindi sinna. Euroopasse jõudsid N ja R järglased. “Kõik need liinid pärinevad ajasügavusest 60-70 tuhat aastat tagasi ühest Aafrika L3 nimelisest rühmast,” selgitab Kivisild. “Nõnda pakkusimegi välja, et kõigi väljaspool Aafrikat elavate inimeste geenid pärinevad ühestainsast Aafrika väljarändest, mis toimus Lõunateed pidi — Ida-Aafrikast üle Araabia poolsaare Lõuna-Aasiasse ligikaudu 60 tuhat aastat tagasi.”

Kuid kuidas saime siia meie? Eesti teadlased eelistavad lahknemist Lääne- ja Lõuna-Aasia piiril. Andamanlaste artikliga samas Science’i numbris ilmus ka teine artikkel, milles Briti geneetikud Vincent Maculay ja Martin Richard, Stephen Oppenheimer ja nende kaastöötajad uurivad Malaisia põlisrahvaste põlvnemist. Ka nemad jõuavad samalaadsele tulemusele — umbes 60 tuhat aastat tagasi toimunud väljaränne Aafrikast pidi olema kiire — see tähendab, et kohale jõuti otse, mitte kaudu. Sealt edasi mindi juba üsna kähku, paari tuhande aastaga Austraaliasse.

teadus.ee

SOOME SKEPTIKUD KÕNELESID TALLINNAS

Möödunud laupäeval pidas Soome skeptikute ühing Skepsis ry (vt http://www.skepsis.fi) oma kevadise koosolemise Tallinnas. Endine Skepsis ry juhataja Jukka Häkkinen rääkis oma kogemustest suhtlemisel meediaga. Alatine probleem on ajapuudus ja skeptikutele on peale pandud kohustus ja ootus olla kõigele vastu, kahelda ja kummutada. Nad rikuvad ära kõik ilusa. Saatejuhid tahavad aga draamat ja vastandust — näiteks head sooviv ja positiivset ellusuhtumist propageeriv alternatiivterapeut ühel pool ja kuri, kahtlustav skeptik teisel pool. Kindlasti ei tohi hukka mõista inimesi, kes üht või teist alternatiivteraapiat proovivad, küll aga paljastada seda häma (energiad, elujõud), millega inimesi lõksu püütakse. On kasulik tuua konkreetseid näiteid, milleni üks või teine imemeetodi kasutamine või vaktsineerimisest loobumine on viinud. Rootsis näiteks suurenes vaktsineerimisest loobumise tõttu haigestumine. Seal võib arst kaotada arstilitsentsi, kui ta homöopaatiat praktiseerib. Skeptikutel on positiivne programm — tõepäraste teadmiste eraldamine hämast, umbluust ja kamarajurast. Teaduses pole lõplikke tõdesid, mida dogmaatiliselt kuulutada. Kuid tõde otsime ju kõik ja see tõdemus inimesi ühendab. Insener Pertti Laine rääkis “diagnostikaaparaatidest”, mida muu hulgas ka homöopaadid ning elektroakupunktuuri tegijad kasutavad. Põhimõtteliselt pole need aparaadid muud kui naha elektritakistuse mõõtjad, see aga sõltub suurel määral naha niiskusest. Mingit terapeutilist või diagnostilist väärtust pole sellistel riistadel tuvastatud. Martin Vällik tutvustas meie tuntumaid juhtumeid — Merivälja ufo, Vahur Kersna ja tema tondijutud Pealtnägija saates. Uskumusmeditsiini vallas tegutseb meilgi uut tüüpi, aga seda ohtlikumaid nõid-arste — arstiharidusega ja litsentsiga antroposoofilised homöopaadid, Luule Viilma, kes küll günekoloogide seltsist oma mittearstliku tegevuse tõttu välja heideti jne. Eesti Arstide Seltsi eetikakomitee Arvo Tiku juhtimisel korraldab sügisel alternatiivmeditsiini teemalise konverentsi, mis ehk korrastab arstide ridu. Veel oli juttu astroloogiast ja selle ühest ikoonist — Eda Pauksonist, kellelt SLÕhtuleht küsib “asjatundlikke” kommentaare ka otseselt astrofüüsikasse puutuvatel teemadel. Kreatsionism võimutseb Ameerikas, kuid siirded on otsapidi ka Eestis. Markantseim juhtum oli kahtlemata Antti Looduse poolt ettevõetud arvutirünnak evolutsionistidele, darvinistidele, ateistidele, satanistidele. Samuti sai mainitud ajakirjas Akadeemia (1/2005) ilma asjakohaste kommentaarita ilmunud kreatsionistlik “teadustöö”. Üks meile omane teema on Estonia katastroofiga seotud vandenõuteooriad. Vitsa- ja püramiidirindel on meil võtta lausa doktorikraadiga Põllumajandusülikooli dotsent Viljo Viljasoo, keda paramaailm hellitavalt ja omaksvõtvalt nõiaks kutsub. Parateadused õilmitsevad lahkelt meie rahvaülikoolides, kelle kursuste tasud võib tuludest maha arvata, mille võrra saab tulumaksu tagasi. Seega rahastab Eesti riik ehk meie kõik nõiateadust ja ajupesu.

Mõningast skeptilise sisuga eestikeelset materjali on leida http://www.hot.ee/skeptikkk kodulehel.

Allikas: Martin Vällik

OSOON: HEA VAID PARASJAGU

Maa pooluste kohal oleva osoonikihi hõrenemine paneb teadlasi muretsema ning põhjusi otsima. Osoonikiht kaitseb meid energilise ultraviolettkiirguse eest. Kasvuhoonegaaside suurenevad kogused külmutavad stratosfääri, sest soojus satub Maa lähedal lõksu. Kuid kas see suundumus aitab kaasa osoonikihi õhenemisele, pole veel teada.
Teisalt suureneb maapinnalähedane osooni kontsentratsioon. Ja siin on põhjus teada. Selleks on saasteained. Osoon kahjustab fotosünteesis olulist ensüümi ning selle tõttu vananevad taimede lehed kiiremini. Sojaaretajad püüavad kogunisti leida sorte, mis oleksid osoonile vastupidavamad.
Allikas: Nature, 5. mai 2005.

UURITAKSE LÄÄNEMERESOOME PAIKKONDLIKKKE KEELI

Selle nädala neljapäeval algas läänemeresoome vähemuskeelte koostöövõrgustiku projekti seminar. See toimub Võrumaal Vaskna talus. Seminari peateemaks on väikeste läänemeresoome keelte õpetamine. Nende keelte aitamiseks ja arendamiseks loodud võrgustik on toiminud kuus aastat. Töös osalevad Eesti poolt Tartu Ülikool ning Võru Instituut. Seminaril kohtuvad võru, karjala, rootsi-, norra- ja karjalasoome, meä, kveeni, saami, vepsa, setu, vadja ja liivi keele arendajad, uurijad ja õpetajad. Projekti juhib Oulu Ülikooli professor Helena Sulkala.
Allikas: Võru Instituut

veebi.paik

AVANES UUS KOSMOSEPORTAAL

Ajakiri New Scientist avas uue, vaid kosmosele pühendatud portaali. Sellelt võib leida just neid uudiseid, mis parasjagu Euroopa vaatevinklist tähtsad on. Ka ei või siin nii lootusetult ära uppuda, kui NASA lehekülgedele. Vähemasti praegu mitte. Materjal on üsna hästi süstematiseeritud. Vajab küll häid silmi, mõnda teksti tuleb lugeda valge mustal.
http://www.newscientistspace.com/home.ns
teadus.ee

asja.tundja

REGIO KAART HÕLMAB MOBIILTELEFONE JA INTERNETTI

Mais jõuab poodidesse Regio uus Eesti teede atlas. Nõukogude ajal Eestis tavainimesel kartograafiaga kokkupuudet ei olnud. Inimesed pidasid isegi triangulatsioonitorne sõjalise müstika ilmutuseks. Mis on ja kuhu areneb Eestis kartograafia?

Vastab Leida Lepik, Regio kartograafiaosakonna juhataja:

Tänapäevane kaart on väljavõte andmebaasist, mis trükitakse paberile, jääb arvutiekraanile, kuvatakse GPSi või mobiiltelefoni ekraanile. Kartograafia areneb selles suunas, et vanale heale paberkaardile lisatakse innovatiivseid teenuseid ja kaart muutub seega uskumatult infotihedaks. Aga jääb sealjuures ikkagi loetavaks. Kartograafia on ka kunst. Ei ole lihtne kujundada loetavat infotihedat kaardipilti. Kujundamine ei ole ainult kunstniku töö, vaid suuresti ka programmeerija ülesanne. Enamik inimesi kasutab arvutis Wordi ja Exceli võimalustest 10 protsenti. Regio kaartidega on sama — pealiskaudselt lähenedes kasutatakse vaid murdosa pakutud võimalustest, aga selleks, et täie raha eest kasu saada, tasub natuke süveneda. Regio Eesti teede atlas algab näiteks ülevaatliku kasutusjuhendiga, mida lugedes kindlasti palju targemaks saab. See on Regio kaartide lipulaev, millest ilmub igal aastal täiendatud versioon. Regio kaartidele aluseks olev andmebaas täieneb pidevalt. Teede ja hoonete info täieneb aastaga 20-30 protsenti, huviväärsusi oli mulluses atlases 3000, tänavu 3500. Bussipeatuste, metsade, kõrgepingeliinide, mastide, majakate infot on põhjalikult uuendatud. Atlasest on saadaval ka CD-versioon, mille abil saab arvutis hõlpsalt ja kiiresti sobivaid marsruute leida ning GPS-i ühendamisel oma asukohta ja liikumistrajektoori vaadata ja salvestada.

Kaardi esitusvormide valik on Regiol rikkalik. Lisaks paber- ja CD-kaartidele on Regio kaarte võimalik kasutada koos Garmini ja Magellani GPS-idega või kasutada neid internetis Regio kaardipaigas http://regio.delfi.ee. Isegi pisikesele mobiiltelefoni ekraanile on kaardid ära mahutatud. Teenuse “Leia lähim” kaudu, millele pidevalt uuendatavat sisu koostab Regio, on kõikidel EMT lepingulistel klientidel võimalik oma mobiiltelefoni abil endale sobival ajal otsida lähedalasuvaid olulisi teeninduspunkte ja neid vaadata kaardil.

EMT ja Elisa kliendid saavad kasutada Regio mobiilset giidi — T-numbrit. T-number on väärt abiline, et leida huviväärsusi ja kuulata nende kohta kuni pooleteise minutilist seletust kas eesti, inglise või soome keeles. Eriti kasulikuks osutub teenus siis, kui rändate külalisega mööda Eestimaad, ja ise ei oska teele jääva huviväärsuse kohta midagi kosta. T-number päästab häbist 24 tundi ööpäevas. Objekti numbri saate teada uuematelt Regio kaartidelt, või kui kaarti ei ole käepärast, siis on võimalik saata sõnum lühinumbril 17120 ja mobiilide asukohamääramine annab lähimate objektide koodid.

Täpsema kasutusjuhendi leiate internetist aadressil http://www.regio.delfi.ee/t-number.

Kui te pole EMT ega Elisa klient, võite pöörduda infotelefoni 1184 poole, kust samuti objektide koodid ja nende tutvustused kättesaadavad.

T-number töötab juba neljandat aastat. Sellel suvel on mitmed omavalitsused lisanud palju uusi objekte. Üllatusega avastasime, et välismaalaste jaoks on T-number ainuke mobiilne lisateenus, mida nad kasutada saavad — väga mugav m-parkimine on ainult Eesti mobiiliklientide jaoks, sama on ka m-maksetega.

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.