Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 92
21. juuni 2008
| teadus.ee nr 92 |  |
 |
 |
| reede, 21. märts 2008 |
|
reede, 21. märts 2008 nädal.mõttes “Fotograafia on tõde. Kino on tõde 24 korda sekundis.” tähtis.asi
Teadusfoto 2007 võitjate õhtu: Reedel, 28. märtsil kell 16.00 Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu konverentsisaalis, 3. korrus, liftipoolne tiib.Autasustamine. Muusika: Eerik Kändler ja sõbrad. Kõigist töödest koostatud audiovisuaalne slaidiprogramm Tiit Hundilt. Võidutööde näitus: akadeemilise raamatukogu fuajees 28. märts–14. aprill. nädal.pildis
Üks külm teadusfoto. Toome siinkohal ühe näite meile saadetud teadusfotode seast. See kajastab oma veidi melanhoolsel moel ka käimasolevat polaaraastat. Veel on see foto anonüümne. Autor selgub Teadusfoto 2007 võitjate õhtul. nädal.arvus Uraani sisaldus:Maakoores keskmiselt 4 grammi tonni kohta;Soomes 4500 kg ühe ruutkilomeetri kohta meetri sügavusel. Eesti diktüoneemakildas 300 g tonni kohta. Allikad: TeolisuudenVoima OY, TTÜ geoloogia instituut täna.kavas Sotsioloogia: Õlleteadus. Kerige allapoole, saate teada! to.imetaja TEADUSFOTO VÕISTLUS SAI OMA VÕITJAD Selle nädala kolmapäeval kogunes meie teadusfoto võistluse hindamistoimkond Loodusmuuseumi töömajja kokku, et saadetud 128 foto seast võitjad välja valida.Toimkonna koosseis oli selline:Andres Kollist, Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor (toimkonna esimees);Arko Olesk, teadusajakirjanik, ajakirja Tarkade Klubi peatoimetaja;Mari Klein, Eesti Päevalehe toimetaja;Tiit Hunt, bioloog, loodusfotograaf;Mihkel Kaevats, luuletaja;Eerik Kändler, graafiline disainer, Teadusteave MTÜ juhatuse liige.Töö toimus nõnda, et esimeses voorus jäid edaspidisest kõrvale need fotod, mida ükski toimkonna liige ei toetanud. Siis mindi sõelumisega edasi. Esmalt selgusid need 40 fotot, millest hakkab koosnema Teadusfoto 2007 näitus. Nende seast valiti välja kümme, mis esindavad näiteks parimat: laborifotot, välitööde fotot, portreed, positiivset emotsiooni, kunstilist õnnestumist, teaduse populariseerimist. Ja lõpuks siis sai selgeks ka see foto, mis meie võistluse võitis.Kõrval seisnuna võin ütelda seda, et vaidlusi ei olnud just vähe. Ent asi lõppes siiski konsensuslikult, ja kui mõnel juhul mitte, siis demokraatlike, üldiste ja ühetaoliste valimiste läbi ikka.Võidupildid kuulutatakse välja Teadusfoto 2007 lõpuüritusel, mis toimub reedel, 28. märtsil kell 16.00 Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu saalis, Rävala pst 10. Kõik on oodatud.Samast päevast on akadeemilise raamatukogu fuajees kohviku ees avatud ka Teadusfoto 2007 näitus. See jääb avatuks 13. aprillini.Kõik on oodatud.Teadusfoto 2007 toetajad: Haridus- ja TeadusministeeriumTallinna ülikooli akadeemiline raamatukoguTallinna tehnikaülikooli geoloogia instituutEesti PäevalehtTarkade Klubi
Tiit Kändler vänge.lugu ÕLLEGA SEGATUD TEADUS Kuidas saada targaks? Seda ei tea keegi. Kuid kuidas oma tarkusest kõige edukamalt teada anda? Nüüd on see selge. Vastus peitub õlles.Kõrgelt hinnatud teadusajakiri Oikos avaldas veebruaris artikli, millest selgub, et mida enam teadlane joob õlut, seda vähem edukas ta on. Vähe sellest – ka teadusartikli väärtus – kui palju seda tsiteeritakse, sõltub sellest, kui palju artikli autor õlut joob. Mida enam õlut, seda vähem artiklit tsiteeritakse.Pole ime, et artikli autor on tšehh – Palacky ülikooli ornitoloog Tomaš Grim, kes tavaliselt uurib lindude, mitte teadlaste käitumist. Sedapuhku uuris siis ta oma rahvuskaaslastest ornitoloogide õllekombeid ja teadussaavutusi.
Tema artikkel on üllatanud ja ka ärritanud biolooge, kes on juhtinud tähelepanu paljudele baarides välja käidud ideedele ning kokteilipidudel tehtud avastustele. Siiski pole põhjuse ja tagajärje vahekord selge. “Võibolla uputavad väheviljakad teadlased oma kurbuse õllesse,” pakub välja Washingtoni riigiülikooli ornitoloog ja õllesõber Mike Webster. Õllelaineid löönud artikli autor väidab, et ta ise joob mõnel ööl ka enam kui 12 õlut. Ja sellest hoolimata on ta artikkel leidnud laia vastukaja. euroopa.mõtleb
ÕPITAKSE MÕTTEID LUGEMA Magnetresonantskuvamise (MRK) uuringud on näidanud, et selle meetodiga võib robustselt eristada visuaalsete kujundite kategooriaid, mida katsealaune parasjagu näeb. Seda tehakse aju nägemispiirkonna aktiivsuse järgi. Nüüd on California ülikooli teadlane Jack Gallant ja tema kolleegid astunud sammukese edasi. Nad on välja arendanud meetodi, mille kohaselt saab seostada nägemispiirkondade erineva aktiivsuse, mida nähakse MRK abil, ja pildid, mida katsealune näeb. Nad väidavad, et pelgalt MRK mustri järgi suudavad eristada 1000 pildi vahel. Siit sammuke edasi, ja vähemalt unenägude lugeja ongi leiutatud. METEORIIDID RIKASTASID BALTIKA MERE ELUSTIKKU Meteoriidiplahvatusi on seostatud ikka pigem katastroofidega nagu liikide massiline väljasuremine või dinosauruste kadumine Maalt 65 mln aasta eest. Siiski võis juhtuda ka hoopis vastupidi – et sellise katastroofi tulemusena ilmusid uued liigid ja mitmekesisem elustik. Kopenhaageni ülikooli paleontoloogid Svend Stouge ja Dave Harper ning nende Lundi kolleegid Rootsist avastasid, et kui nn Ordoviitsiumi ajastul 490–440 miljoni aasta eest langes Maale enam kui 100 suurt meteoriiti, vallandas see uue liigirikuse tekke ookeanides, kus tol ajal peaaegu kogu elu toimetas.
Bioloogiline evolutsioon kiirenes lühikese aja jooksul. Umbes nii nagu vulkaanipurse hävitab elu, ent võimaldab uutel liikidel ka oma tuhast tõusta, nõnda et liigirikkus suureneb. Selline olukord tekkis 40 mln aastat pärast nn Kambriumi plahvatust, mil ilmusid esimesed keerukad hulkraksed organismid. Teadlaste järeldused põhinevad arvutianalüüsil, meteoriitide keemilisel seirel, fossiilidel ja eri Rootsi kraatrite uurimisel. “Meie uuringud on näidanud, et see oli nõnda vähemasti Baltika ümbruses,” kommenteeris Sven Stouge. Tol lühikesel ajavahemikul kiirenes siin uute liikide evolutsioon, eelkõige praegusi rannakarpe meenutavatel karploomadel. Nüüd uurivad teadlased, kuidas olid asjalood mujal. Juba on nad Lõuna-Hiinas leidnud samasuguse keemilise koostisega meteoriite nagu Rootsis. mis.uudist METEORIIDID ABISTASID ELUSAINE EHITAMIST Miljoneid aastaid tagasi Maale paiskunud meteoriitidest on leitud aminohappeid ja teisi elu ehituskive. Aminohapetest on ehitatud valgud ja ensüümid. Londoni Imperial College’i teadlane Zita Martins ja tema kolleegid arvavad nüüd, et varajane päikesesüsteem oli elu toorainetest rikkam, kui arvati siiani. mis.toimub ALUSTAS ELU ENTSÜKLOPEEDIA Nüüd saab tasuta kätte teadlaste toimetatud ja seega usaldusväärsed andmed maailma elu kohta. Nimelt on alustatud hiiglaslikku ettevõtmist – koguda ühte veebipaika kokku kõik teada-tuntud loomaliigid, nende pildid, kirjeldused jne. Juba praegu on üsna palju üleval, tutvuda saab aadressil eol.org mis.toimub KOLM JUUBELIT KORRAGA Elu probleemist huvitatutel on põhjust lähiaegadel pidada ka rahvusvahelisi teadusjuubeleid. Eelkõige pean silmas DNA kui geeniaine ehituse selgitamist 55 aastat tagasi, mis kulmineerus Karl Ernst von Baeri sünnipäeva paiku 28. veebruaril 1953.a. Teiseks, pool sajandit tagasi, 1958.a ilmus trükist artikkel, milles Francis Crick tutvustas oma hiljem kuulsaks saanud Tsentraaldogmat. Ja veel, kolmandaks, 35 aastat tagasi, 1973.a paiku tehti pärmi fenüülalaniini tRNA-st röntgenpilt, mis näitas , et Elus ei mängi sugugi alati põhirolli klassikalised e standardsed e kanoonilised Watson-Cricki lämmastikaluspaarid, vaid on ka teisi, mis mõnes RNA piirkonnas isegi suuremat tähtsust omavad. Kõigile neile kolmele teadusjuubelile olen EV aastapäeva puhul pühendanud pika, 47-leheküljelise arutluse. Näiteks olen toonud kontsentreeritud kujul DNA struktuuri de&”154ifreerimisloo ja seda mitmekülgselt analüüsinud. Mittestandardsete paaride, eriti C-A-ga olen ise tegelenud ja diskuteerin põhjalikult ka nende üle. lugemis.vara VÄRVIKOLMNURKNE HORISONT
Horisont, märts 200856 lk, hind 39.50MTÜ LoodusajakiriHorisondi märtsinumbris on astronoom Arved Sapar saanud hakkama sellega, et paigutanud Eesti parteid Newtoni värvikolmnurka. Sealjuures on rohelised sattunud hoopis sinisele alale. Omamoodi spekulatiivne see teooria ju on, kuid mõtlemist pakub igal juhul. Intervjuu on merematemaatiku Tarmo Soomerega, kes kurdab, et meil puuduvad rannikuinsenerid. Ka avab Soomere oma elu läbi nii mõnegi sotsialismi hilisaja elu tahu meil ja Moskvas. Intervjuu on täiel määral üleval ka Horisondi koduleheküljel horisont.eeTasub lugeda, sealt leiab ka ühe tippteadlase kujunemise huvitava loo.Juttu on veel vene ja eesti poeetidest, maailma katusest, ratsarügemendist. Füüsik Jaak Kikas mõlgutab oma mõtteid koguni vabalt langevas liftis. Mõtted on hariduslikud ja puudutavad seda, et kellele siis füüsikat Eestis vaja on. Keda huvitab, leiab konkreetseid näpunäiteid ka vilguti ehitamiseks. “Ka siis, kui viisakalt käituvad inimesed likvideerida, tekib viisakus uuesti,” lohutab meid akadeemik Soomere. TARK MEES ON NÄHTAMATU MEES
Tarkade Klubimärts 2008Presshouse OÜ82 lk, hind 39.90Kuidas ehitada küüntest kübar, mis nähtamatuks teeks – selle üle on inimene ikka juurelnud. Teadusel ja sel põhineval tehnoloogial on siingi varuks oma lähenemine, mida TK märtsinumber tutvustab. Valgusega saab osavalt manipuleerides minna objektidest mööda nii, et vaatleja jaoks neid justkui ei olekski. Siiski pole selline trikk võimalik veel ideaalsel määral ja igal juhul, ajal ning kohas. Nii et pimedas toas peame siiski pidama nähtamatust millekski, mis valguse puudumisega seotud. Kel pole veel poliitkast kõrini, võib lugeda, kuidas loomad poliitikat teevad. Priit Pullerits aga teeb meid tuttavaks ühe salapärase eesti soost praegu Tartu ülikoolis stipendiaadina tegutseva mehega Christopher Kukega. Endine USA vastuluuraja tunneb nüüdse inimeseuurijana huvi ka selle vastu, miks eestlased tänaval nii kiiresti käivad. TK küsib: Mis juhtub, kui kõrbes sajab paduvihma? Kuidas arvutada armastust? Miks lihased väsivad? Ja veel ja veel muid küsimusi, millele täielikult ei oska vastata ükski teadus. Ent küsida pole kohatu. |
