Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 96
12. juuni 2008
| teadus.ee nr 96 |  |
 |
 |
| neljapäev, 12. juuni 2008 |
|
reede, 13. juuni 2008 nädal.mõttes “Pole midagi valesti, kui kasutatakse geneetilist informatsiooni, et otsida spordi jaoks superinimesi.” nädal.arvus Vägevamad spämmijad. Suurimad spämmisaatjad maad on USA, Venemaa ja Türgi. Viimases kahes see tegevus aastaga kahekordistus. nädal.pildis
Katseline suvekool. Möödunud aasta õhuteemalises suvekoolis näitas füüsikatrikke Aigar Vaigu. Tagant toetab Jaak Kikas. Foto: Tiit Hunt suve.kool TEADUS.EE SUVEKOOL TOIMUB KA SEL AASTAL
teadus.ee to.imetaja SUVEKOOL KESKENDUB MAALE “Kõik keeruline on tegelikult lihtne…..aga tahaks midagi keerulist…” Nii pidavat kõlama üks internetikommentaar laiast maailmast.Kes tahab näha, kuidas lihtne ja keeruline omavahel suhtestuvad, sel avaneb selleks suurepärane võimalus teadus.ee suvekoolis. Meie suvekool keskendub sedapuhku Maale. Ja siin oleme leidnud tera enesegi teadmata, kui 4 aasta eest suvekoolide teemad paika panime. Ega me ei teadnud küll, et aastal 2008 tuleb rahvusvaheline Maa aasta. Ehkki oleks ju võinud teada.Nii või naa, keskendume Maale, aga üsna üldiselt. Loodame selgi korral saavutada sünergia kõigi osalejate ühisel nõul ja jõul. Mis siin ikka pikalt pajatada. Maa annab jõudu, nagu ka muistsed kreeklased teadsid. Vesi võib olla, tuli võib olla, õhk võib kah ju olla, kuid Maa peab olema. Seda tabab ka keel, mis nimetab planeedi jalgealuse maa järgi. Ja mitte ainult eesti keeles.Nii et kohtume augusti viimasel nädalavahetusel Käsmus. Tiit Kändler vänge.lugu NÄRIGE PORI! JA VABANETE MÜRKIDEST Iga last on õpetatud, et tomatite ja kartulite rohelisi osi ei tohi süüa. See soovitus on ka arukas, sest sellised osad sisaldavad inimese jaoks kahjulikke aineid.Kuid troopilised nahkhiired taolisest põhimõttest ei lähtu. Igal öösel söövad nad ohtralt teiseseid taimeosi, ehkki need võivad kahjustada näiteks tiinete nahkhiirte looteid. Nüüd on teadlased esmakordselt jälile saanud, kuidas nahkhiired selle olukorraga ikkagi hakkama saavad.Berliini Leibnizi instituudi, Bostoni ülikooli ja Cornelli ülikooli teadlased leidsid tõendi, et vilju söövad nahkhiired joovad suurel hulgal mineraalirikast vett ja lakuvad mineraalirikast savi, et mürkidest lahti saada.Nahkhiired on oma üle 1200 liigiga liigirikkuselt teine imetajate rühm Maal ja vihmametsade oluline seemnelevitaja. Christian Voigt ja ta kolleegid uurisid Ecuadori Amazonase vihmametsade tiineid ja imetavaid nahkhiiri. Esmalt tundus, et nahkhiired külastavad mineraalirikkaid paiku nagu tapiirid, linnud ja teised loomad – et oma mineraalivajadust rahuldada. Kuid selgus, et puuviljad on isegi väga mineraalirikkad. Teadlased uurisid seejärel nahkhiiri, kes toituvad nii viljadest kui putukatest. Selgus, et kuigi putukad pole mineraalide allikad, külastasid mineraalipaiku vaid vilju söövad nahkhiired. Ja emased nahkhiired söövad tiinuse ajal enam puuvilju kui muidu. Nõnda tundub, et nad tõrjuvad mürkaineid just nimelt mineraalirikka savi ja veega. Ka Aafrika ja Lõuna-Ameerika põliselanikud on tuttavad mineraalirikka savi mürketõrjuva omadusega ja söövad seda raseduse ja imetamise ajal. Nõnda on nii nahkhiired kui inimesed avastanud, et vahel on siiski kasulik närida pori. euroopa.mõtleb
SKANDINAAVIA INIMTÜÜPI POLNUD OLEMAS Kopenhaageni ülikooli teadlased uurisid iidsetest rauaaegsetest Taani matmispaikadest pärinevaid inimeste jäänuseid ja avastasid sealt mehe, kes oli araabia päritolu. See leid viitab, et inimesed olid 2000 aasta eest geneetiliselt sama mitmekesised nagu on nad praegu. Ilmselt oli raua ajal inimeste liikumine hoogsam kui seni arvatud. Selgub, et Taani rauaajal ei elanud ja surnud inimesed väikestes isoleeritud külades, vaid olid laiema maailmaga pidevas kontaktis.Taani Sj¿llandi saare lõunaosas asub kaks matmispaika, kuhu maeti alates aastast 400 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni. Linda Melchior ja ta kolleegid analüüsisid sinna maetud 18 indiviidi mitokondri DNAd ja leidsid, et see oli geneetiliselt sama mitmekesine kui praegustel inimestel. Samuti leiti seal ühe araabia mehe jäänused. Nõnda on erilise skandinaavia geneetilise tüübi olemasolu lihtsalt väljamõeldis. Kaugete maade inimesed olid Taani rauaaegsetesse kogukondadesse sisse sobitunud. Taani rauaaja alul asusid Rooma leegionid Elbe jõel ja arvatakse, et nende kaudu araablane Taani sattuski. Samuti on tolleaegse Taani matmispaikadest leitud siberi päritolu inimese jäänused. Huvitav on seegi, et ükski Taani matmispaikadest leitud inimene ei olnud üksteisega emapoolsed sugulased. See tähendab, et nad kolisid oma sünnipaigast mujale elama. KIILID ÕPETAVAD ROBOTEID LENDAMA Ulmi ülikooli teadlased kasutasid ekstra selleks ehitatud robotist kiili, et uurida neljatiivalise lennu aerodünaamilisi põhimõtteid. Kiilid on 300 miljoni aasta vältel arendanud lendu oma eraldi kontrollitava nelja tiiva abil. Teised putukad on läbi saanud kahe tiivaga. Siiani arvati, et neljatiivaline lend ei ole nii tõhus kui kahetiivaline. Kiil peab õhus rippumiseks nagu helikoptergi tõukama õhku allapoole. Kui õhk liigub küljelt küljele, siis peab kiil energiat raiskama.
Kuid nüüd selgus, et kiilid suudavad kasutada oma alumisi tiibu, et korvata energiakadu, kui nad vaid neid õigel ajal vibutavad. Robotkiilid võimaldasid teadlastel näha, mis toimub, kui esi- ja tagatiivad ei tööta koos. Selgus, et mõnel juhul saab nõnda energiat kokku hoida. Kiilide eeskujul loodetakse nüüd ehitada tillukesi õhusõidukeid, mis suudavad lennata kaugemale suurema lastiga. mis.toimub KESTAB NÄITUS „IV RAHVUSVAHELINE POLAARAASTA 2007-2008“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) on 31. juulini 2008 avatud näitus “IV Rahvusvaheline Polaaraasta 2007-2008 ja Eesti teadlased polaaraladel”.IV Rahvusvaheline Polaaraasta (IV RPA 2007 -2008) on üks ambitsioonikamaid kaasaegseid rahvusvahelisi teadusprogramme, milles osalevad teadlased 63 riigist 228 projektiga. IV RPA hõlmab uuringuid nii Arktikas kui ka Antarktikas ning kinnitab nende piirkondade olulisust Maa süsteemi teaduste kompleksis. Mõistmaks meie planeedi toimimist ja inimeste mõju sellele, on kriitiline osa just polaaraladel tehtaval teadusel. Ühtlasi on polaaralad suurepärased Maal minevikus valitsenud kliima- ja keskkonnatingimuste arhiivid ning ainulaadsed vaatlusalad paljude maiste ja kosmiliste nähtuste tarvis.
Eesti teadlased tegutsevad polaaraladel ka käimasoleval IV RPA perioodil, viies läbi uuringuid keskkonna- ja kliimamuutuste (T. Martma, R. Vaikmäe), merebioloogia (K. Olli), atmosfäärifüüsika (T. Palo, E. Jakobson), limnoloogia (E. Kaup) ja etnoloogia (A. Leete) alal. Lisaks nimetatutele osaleb uuringutes ka teisi teadlasi. Näituse korraldajad on TLÜ Akadeemiline Raamatukogu, Sihtasutus Eesti Polaarfond, Eesti TA Polaaruuringute Komitee, Eesti Polaarklubi ja Tallinna Tehnikaülikool. FOTOKONKURSS TEADLASTEST KUI KANGELASTEST SA Teaduskeskus AHHAA, Anne Noortekeskus ja EENet kuulutavad välja fotokonkursi.Kuni 17. augustini saavad nii suured kui väikesed piltnikud esitada võistlusele omatehtud fotosid teemal „Teadlane – tänapäeva kangelane!“Mõõtu võetakse kolmes vanuseklassis; kuni 12-aastased, 13-18-aastased ning 19-aastased ja vanemad autorid.Pildilepüüdmist väärivad igat masti teadlased – nii ujumispükstes nanotehnoloogid kui roostikus rabistavad ornitoloogid. Autor võib esitada kuni kolm iseenda tehtud fotot. Fotode hindamisel arvestatakse foto vastavust teemale, kunstilist taset, idee ja teostuse originaalsust, seotust Eestiga.Parimatest fotodest koostab Anne Noortekeskus kauni näituse. Parimaid fotograafe ootavad väärilised auhinnad. Lisainfo www.ahhaa.ee TALLINNA ÜLIKOOL KUTSUB KA SUVEL ÕPPIMA Tallinna Ülikooli suveülikool kutsub taas kõiki huvilisi õppima. Lisaks erinevatele eestikeelsetele kursustele toimuvad ka mitmed rahvusvahelised suvekursused, mille tänavuseks peakülaliseks on maailmakuulus linnaplaneerija Edward Soja. Õppimisest ja teadmiste täiendamisest huvitatutele pakub tänavune suveülikool võimalusi valida juhtimise, koolitamise, isikliku arengu täiendamise, filmi- ja fotokursuste, psühholoogia, kunstiteraapia, õpetajaseminaride ning mitmete teiste kursuste vahel. Eestikeelseid kursusi viivad läbi näiteks Voldemar Kolga, Peeter Tulviste, Larissa Jõgi, Anu Virovere, Kaia Köster, Marin Gross, Koidu Tani-Jürisoo, Reeda Tuula jpt.Suveülikooli kursused toimuvad augusti lõpuni ja pakuvad ainulaadset võimalust õppida vabamas õhkkonnas, avastada kauneid Eestimaa paiku, kohtuda kolleegidega ning sõlmida uusi tutvusi inimestega teistest organisatsioonidest ja riikidest. 14. juulist 1. augustini toimuvad ka mitmed rahvusvahelised suvekursused. Tänavune peakülaline Los Angelese California Ülikooli professor Edward Soja, kes lisaks suveülikoolis loengute lugemisele, peab ka avaliku loengu „The Urbanization of the World / The Globalization of the Urban”, mis toimub 25. juulil algusega kell 17 Tallinna Ülikoolis. Teistel rahvusvahelistel kursustel on võimalik õppida eesti, vene, itaalia, hispaania ning inglise keelt ja kultuuri nii algajate, kesktaseme kui ka edasijõudnute gruppides. Selleaastane prantsuse keele ja kultuuri kursus keskendub Euroopa Liidu temaatikale. Võimalik on osaleda ka Eesti sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika strateegia või filmikursustel, ning ja suhtekorralduse töötubades. Suveülikoolist huvitatud saavad osa võtta ka joonistamise ja maalimise kursusest, kus on võimalik Eesti Kunstiakadeemia õppejõudude juhendamisel maalida nii stuudios, looduses kui ka Tallinna vanalinnas. Suveülikooli kursused toimuvad peamiselt Tallinnas, aga ka Haapsalus, Aegviidus, Otepääl ning Luual. Lisaks kursustele on suveülikooli raames planeeritud eriline üritus – Siberi Ekspress. Rongiga reisitakse läbi Venemaa, reisi sihtpunktiks on Vladivostok. Lisaks erinevate Venemaa linnade külastamisele, on osalejatel võimalik reisi jooksul kuulata loenguid Eesti-Vene ning Vene-Euroopa Liidu teemadel, aga ka laiemalt Vene-staatusest maailmas. Tänaseks on rahvusvahelistele suvekursustele registreerunud üle 200 inimese mitmelt poolt Euroopast, Aasiast, Ameerikast ja Austraaliast, kokku 35 riigist. Vt ka www.tlu.suvi
Info: Kadri Kiigema, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli büroo juhataja, telefon: 6409379, 56608606. vigade.pärandus SÄÄSTULAMP IKKA SÄÄSTAB KA Juhtusin www.teadus.ee lehelt lugema Tiit Kändleri artiklit säästulampidest “Säästmine ei saa toimuda mitte millegi arvelt”.Artikkel on asjalik ja välja toodud probleemid õiged, kuid kuidagi ei saa nõus olla toodud elektrihinna arvutustega. Tsiteerin artiklit: “…Kui teha lihtne rehkendus, siis saame, et praeguste elektrihindadega võtab keskeltläbi 2 tundi päevas põlev 60-vatine hõõglamp aastas elektrit ja amortisatsioonikulu kokku umbes 3,5 kr, säästulamp aga 3,1 kr. Säästulambi reklaamitava eluea 20 aasta jooksul niisiis säästate tervelt 10 krooni…”60W ehk 0.060kW x 2 tundi päevas x 365 päeva = 43.8kWh Praegu kehtiva põhitariifi 1.30 kr/kWh juures teeb see ligi 57 krooni aastas kasutatud energia eest, millele lisandub ca 5…10 krooni amortisatsiooni hõõglambi 730 töötunni kohta. Ligikaudu ekivalentse valgustugevusega 11W säästulambi energiakulu oleks samadel tingimustel ca 10 krooni aastas.Säästuka amortisatsiooni on pisut raskem välja tuua, sest hinnaklass kõigub paarikümnest kuni sajakonna kroonini ning kordades erineb ka töökindlus ja eluiga – kusjuures kahjuks mitte alati hinnale vastavalt. Sellegipoolest on kulutatud elektrienergia osatähtsus rohkem kui suurusjärgu võrra suurem, võrreldes artiklis väidetuga. küsi.julgelt PÕHI JA LÕUNA Kas on võimalik põhjapooluselt põhjasuunda liikuda? Vastab teadustoimetaja Tiit Kändler:Kui mõelda geograafilist põhjapoolust, siis mitte. Selles mõttes saab sealt liikuda ainult lõunasse. Nii et eksimist ei ole. Kui aga ollakse magnetilisel põhjapoolusel, siis saab küll, sest see asub geograafilisest põhjapoolusest üksjagu eemal, Kanada Kuningas Elizabethi saartel. Ning liigub aastas üle 40 km. 50 aasta pärast on see Siberis. Põhjuseks see, et Maa magnetväli muudab oma suunda, nii et muutub ka koht, kus magnetväli osutab vertikaalselt alla.Põhja aga võib käia igal pool, isegi põhjapoolusel. lugemis.vara KUIDAS UURIDA TEADUST
Sergio SismondoSissejuhatus teaduse ja tehnika uuringutesseTõlkinud Endla LõhkiviTallinna Tehnikaülikool248 lkÜle hulga aja on ilmunud raamat, mis pajatab teaduse uurimisest. Kanada teadlane Sismondo kirjutab sellest üsna pikalt ja laialt. Ning sugugi mitte kerges keeles. Nii et tekst võib esimese ehmatusega peletadagi. Mõned väited on ka kummalised, nagu see, et naised ja mõned vähemusrühmad on teaduse eliidi seas ühe vähem esindatud. Aga mõtlema panevad ometi. Ja on ka ohtralt näiteid teaduse ajaloost. PÕLETAVATEST HÄDADEST TASAKAALUKALT
Energia, kliima, jäätmedKoostanud ja toimetanud Jaan-Mati PunningTallinna ülikooli kirjastus58 lk, tasutaMTÜ Euroscience Eesti on välja andnud kogumiku, mis hõlmab peaaegu kõike, mida võib välja mõelda. Energiat, jäätmeid, kliimat. Anto Raukas kirjutab uraanist ja põlevkivist, tehes järelduse, et eesmärgid on meil olemas, kuid neid ei täideta eriti. Ain Kallis kirjutab kliimast, tuues välja erinevad arvamused selle muutumise kohta. Arvo Käärd kirjutab jäätmete põletamisest, soovitades lõpuks seda teha. Üsna tasakaalukas trükis. |
