teadus.ee » 2006 » September

22.09.2006

Teadusmõte Eestis Täppisteadused Vastutavad toimetajad Ilmar Koppel, Peeter Saari Eesti Teaduste Akadeemia

244 lk, leidub raamatukogudes

Ei saa hõlmata hõlmamatut, ütles vene isemõtleja Kozma Prutkov. Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud Ilmar Koppel ja Peeter Saari nii ei arva. Muidu ju ei oleks nad toimetanud ühte raamatusse, mille eesmärgiks on “tutvustada meie teaduse taasiseseisvumise järgset arengut”, 15 aasta jooksul täppisteadustes tehtu. Nõnda siis Eesti füüsika, matemaatika ja keemia saavutused. Toimetajad märgivad, et kui 1990. aastate alguses mõjutasid teaduse riiklikku rahastamist postmodernistlikud ja “ajaloo lõpu” meeleolud, siis nüüd on jõutud spiraaliga jälle sinna, kus oldi külma sõja tipul. USA järgmise aasta eelarveprojektis on eelistatud just füüsikaga seotud teadused. Energeetika arendamine saab koguni 14 protsenti enam raha. Sama suundumus on Euroopas. Kokku on esile toodud 30 valdkonda. Iga valdkond on esitlenud omakorda õige mitmeid töid. Nõnda kujutab Eesti täppisteaduste esirind endast niivõrd kirevat ja haralist pinda, et selle hõlmamine on ilmvõimatu. Kuid siiski saab ju välja valida mõned esiletükkivad alad sel keerulisel pinnal.

(more…)

22.09.2006

Rott teab teie perest enam, kui arvate. Ta suudab eristada geneetiliselt suguluses olevaid inimesi nende kehalõhna abil. Chicago ülikooli teadlane Erin Ables ja ta kolleegid tutvustasid rotte vabatahtlike katsealuste lõhnadega. Ja siis testisid rottide kohanemisaega uute lõhnadega. Kui uus inimene oli geneetiliselt suguluses juba tutvustatud inimesega, võttis kohanemine vähem aega. See toetab arvamust, et sugulastel on samalaadne lõhn. Eelnevad uuringus on näidanud, et ka inimesed teevad vahet nende sugulaste ja mittesugulaste lõhnade vahel. See võime võib meid aidata vältida lähisugulaste vahelisi järglasi.
Allikas: New Scientist

22.09.2006

Ämblikke ei peeta sotsiaalseteks putukateks nagu sipelgaid, mesilasi ja herilasi. Harva elavad nad rühmiti. Äsja aga avastati ühe ämblikuliigi puhul, et selle isendid kütivad üheskoos. Kanada Briti Columbia ülikooli teadlased avastasid Ida-Ecuadori vihmametsast ämbliku Theridion nigroannulatum, kes elavad tuhandeid indiviide koondavates pesades. Nad kütivad, lastes end puulehelt välkkiirelt niiti mööda alla. Kui putukas jääb niidi külge kinni, siis kukutab end alla salk teisi ämblikke ja mähib üheskoos putuka niitidesse. Kui ohver on suur, tassitakse see üheskoos pessa.
Allikas: New Scientist

22.09.2006

Kõik me seostame muusikat ja kunsti, kuid vaid väga väike vähemus teab midagi seostest erinevate meelte vahel meie ajus. Uued uuringus on näidanud, et nägemine ja kuulmine on igaühe ajus lahutamatult seotud, kuid vaid sünesteedid (synaesthetes), kellel haruldasel kombel need meeled segunevad, on sellest teadlikud.
Praktika näitab, et enamik meist eelistab pilti ja heli kombineeritult, mitte eraldi. Meil on ka nägemus, millised pildid sobivad mingi heliga. See võib seletada, kuidas me mõistame ja arendame selliseid kunstiliike, kus pilt ja heli on lahutamatud, nagu ballett, ooper ja animatsioon. Londoni kolledzi ülikooli teadlane Jamie Ward toob näiteks Kandinsky, kes soovis muuta visuaalse kunsti muusikasarnaseks. Ja abstraktsemaks. Ta lootis, et ta maalid on vaatajatele kuuldavad. Kuigi info tuleb meile välismaailmast eri meeleorganite kaudu nagu silmas ja kõrved, on need meeled mitte just juhuslikul moel ühendatud. Nii et mõned piltide ja helide kombinatsioonid on kokku paremad kui mõned teised. Ward palus kuuel sünesteedil joonistada ja kirjeldada nende nägemisaistinguid, kui neile lasti mängida sümfooniamuusikat. Sama paluti teha ka kontrollrühmal.

(more…)

22.09.2006

Vahel võib asjadesse selgust tuua mõni üsna lihtne katse. Selle asemel, et nuriseda, kui ohtlik on rattasõit maanteedel, võiks võtta kätte ja mõõta, kui lähedalt siis autojuhid jalgratturist mööduvad.
Võib selguda, et jalgratturid, kes kannavad kaitsekiivreid, polegi kiivriteta ratturitest kaitstumad. Autojuhid kalduvad mööduma meist lähemalt. Bathi ülikooli liikluspsühholoog Ian Walker kinnitas oma jalgrattale arvuti, mis mõõtis sellest möödunud auto kaugust. Sõites rattal Salisburys ja Bristolis, möödus temast üle 2500 auto. Eksperimendi käigus riivasid teadlast autobuss ja kaubaauto. Pool ajast kandis mees kiivrit, pool aega oli palja peaga. Ta leidis, et kiivri puhul möödusid autod temast keskmiselt 8,5 cm lähemalt.

(more…)

22.09.2006

Rahvusvahelistel lendudel 27% vähem reisijaid. Gripiepideemia lükkus USAs edasi 2 nädalat.

Allikas: New Scientist

22.09.2006

sipelgas-6566322 Maailma teadeaolevalt kiireima liigutuse teeb üks sipelgas. Ja nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis – 2000 korda silmapilgutusest kiiremini. Eelmine rekordimees oli üks väikevähk, kes saavutas kiiruse 23 meetrit sekundis. Lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihase abil ja hoiab need lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Päästes lukustuse lahti, vabaneb seotud energia ja lõuad laksatavad kinni. Hammustamiseks sipelgas oma lõugu ei kasuta. Kui teda ähvardab mõni saagijahil vaenlane, surub sipelgas oma lõuad vastu maad ja katapulteerub end nende abil ohutumasse paika. Ta suudab hüpata 8 cm kõrgusele ja 40 cm kaugusele. Sipelga lõuakiirust mõõtnud California ülikooli teadlane Sheila Patek kinnitab, et hammustus ei tee viga, sest sipelgas saab nendega haarata vaid oma ohvri ümbert kinni.
Allikas: New Scientist

22.09.2006

“Ainult teadmisi ülistada tähendabki väheke alavääristada inimesi, kelle tegevus tugineb eelkõige oskustele.”
Eesti TA akadeemik, füüsik Karl Rebane, Horisont 5/2006

08.09.2006

Alates 8. septembrist on igal reedel kell 18.15 Eesti Televisioonist võimalik vaadata teaduse köögipoolt tutvustavat telesarja „Bionina”. Sari toob vaataja ette põnevaid lugusid sellest, mida pakub teadus ja tehnoloogia paljude aktuaalsete probleemide lahendamiseks, millega Eesti riigil ja kogu rahval tuleb kas nüüd või hiljemalt lähiaastail kokku puutuda. „Bionina“ tõestab, et teadlased tegelevad paljude väga tõsiste ja kogu ühiskonda puudutavate probleemidega ning seda siinsamas Eestis. Koostöös Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega valminud sari koosneb 15 saatest, milles nende ülikoolide põnevamaid uurimisprojekte. Esimeses saates tuleb juttu sarjale nime andnud bioninast ehk teaduslikult täpsema nimetusega biosensorist. See on Tartu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud tundlik seadeldis, mis „haistab” talle ülesandeks antud ainet juba mõne õhus lendleva lõhnamolekuli järgi. Näiteks lõhkeainet lennuvälja pagasikontrolli suunduva terroristi käsipagasis või esimesi riknemistunnuseid kauplusse saabunud kalakastis. „Bionina“ kordussaated on Eesti Televisiooni eetris teisipäeval kell 14.10 ja neljapäeva hilisõhtul.

Allikas: Tartu ülikool

08.09.2006

Vikerraadio teadussaade Labor alustab pühapäeval, 10. septembril teist hooaega. Avasaates kuuleb isiklikke mälestusi ühest kõigi aegade suuremast Eesti astronoomist Ernst Julius Öpikust, meenutajaks tuntud Ameerika astronoom, emeriitprofessor Fred Singer, kes Öpikuga aastakümneid lähemalt suhtles ja koostööd tegi. Inglismaal elav tunnustatud populaarteaduslike raamatute autor David Bodanis, kes augusti lõpul ka Käsmu meremuuseumis teadus.ee suvekoolis esines, tutvustab Labori kuulajaile oma auhinnatud teoste “Electric Universe” ja “E=mc2” põhiideid ja põnevalt isiksustekeskset lähenemisnurka füüsikateaduse ajaloole. Saatejuht on Priit Ennet.

Laborit kuuleb Vikerraadios pühapäeviti kell 17.05, järelkuulamise ja helifailina allalaadimise võimaluse pakub võrguaadress www.vikerraadio.ee

Allikas: Vikerraadio

Jaga