teadus.ee » Arhiiv » Antarktika peegeldab Eesti kolklust

Nii nad siis tapsid meie Ferdinandi. Ütles Šveijk, enne kui I ilmasõda lahti läks. Praegu võib seda parafraseerida Eesti teadlaste Antarktika projekti kohta. Peaministri lähetatud kirja kohaselt (vt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=83&Itemid=84) puudub sellel projektil “märgiline väärtus”. See on seotud valitsuse uue teaduspoliitikaga: “Eesti peab seadma selged sihid”.

“Maksimaalse kasu saavutamiseks peab Eesti seadma teadus- ja arendustegevuseks 2007. — 2013. aastaks selged prioriteedid ning võtma kasutusele meetmed haritud teadlaste sissetoomiseks,” kõlab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja peaministri ühine otsus. Ja veel: “Selleks on vaja Eestil seada selged prioriteedid, millele teadus- ja arendustegevuses keskenduda. Eestis peaksid peaminister Ansipi hinnangul nende hulka kuuluma energeetika ja meditsiin.” On ütlemata tore, et ajal, mil maailmas keegi ei tea, kuhu teadus täpselt liigub, teab seda meie valitsus.

Mis aga Antarktikasse puutub, siis pole kahtlust, et sel alal läheb lähiaastatel veel tõsiseks rebimiseks. Nii teadus- kui majandustulemuste üle. Ja kahju, kui Eesti sellest kõrvale jääb. Antarktis on manner, kus otsustatakse paljuski Maa saatus nii kliima kui keskkonnahoiu osas. Ja kahju, et valitsus ei pea Eesti teadlaste osalemist nii tähtsates küsimustes “märgilise väärtuse” väärt.

Eesti Antarktika projektist vt EPL artikleid http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=305019 ja http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=305275
Tiit Kändler