teadus.ee » Arhiiv » Kuidas lennata kui lind

Kuidas liigub õhk lindude tiibade all, et nad lennata saavad? Mõnikord lehvitavad tiibu, aga mõnikord liuglevad. Ja kuidas nad õhku tõusevad? Ja kuidas lennuk õhku tõuseb, kui ta tiibu ei lehvita? Kuidas linnud ja lennukid õhus liikumissuunda ja kõrgust muudavad, kuidas kõrgust hoiavad?
Marika

Vastab teadus.ee toimetaja, füüsik Tiit Kändler:
Hiljuti selgitati ajakirjas Scientific American lugejatele, kuidas lennuk lendab. Sellele järgnes lugejakirjade tulv. Väideti, et selgitus oli ekslik. Nonii. Püüame siis vähemalt põhimõtteliselt ja lühidalt selgust saada. Õhus lendava linnu ja tavaliselt ka lennuki tiib on ülaltpoolt kumer, altpoolt sile. Seetõttu peab õhk ülaltpoolt kiiremini läbi voolama kui alt. Ja see (Bernoulli nime kandva seaduse kohaselt) tagabki, et õhk tõukab tiiba alt üles. Teisalt on linnu ja ka lennuki tiivad kaldu, tõustes veidi tagant ettepoole. See kaldenurk tagab (Newtoni mõju ja vastumõju seaduse põhjal) vajaliku üleslükkejõu. Tiib justkui peegeldab talle vastu tormavat õhuvoolu allapoole, mis tekitabki üles lükkava jõu. Lennuk saab laskuda ja tõusta, suurendades õhutakistust vastavas suunas oma tiibades asuvate klappide abil. Ja suunda muudab nagu laev, sabas oleva tüüriga. Muidugi ei püsiks lennuk õhus ilma mootorite jõuta, olgu need siis propeller- või reaktiivmootorid. Ka nende võimsuse suurendamine või vähendamine muudab lennuki lendu. Lind mitte ainult et ei lehvita tiibadega, vaid ka tüürib nende abil osavalt. Tema teadis ammu enne Bernoullit ja Newtonit, kuidas füüsikaseadused toimivad.

Lendutõusmisega on aga mõnedel linnuliikidel tõsine tegu. Ega luigelgi see kerge ole. Kuid osa linnuliikide esindajad ei suuda üldse maast tõusta, nad kas ongi kogu aeg õhus või kukutavad end kaldajärsakult alla ja seeläbi lendu pääsevad, et järsaku otsa jälle puhkama lennata. Muidugi kasutab lind osavalt ära ka tõusvaid õhuvoolusid – nii nagu purilendur seda tema eeskujul teeb.