teadus.ee » Arhiiv » Kivinoad või geenid – selles on küsimus

Me kõik oleme pärit Aafrikast. Ja nüüdisinimene veetis oma 200 000 aasta vanusest ajaloost pool Aafrikas. Sealt asuti end Euraasiasse laiali laotama 100 000 aasta eest. See on õpikutõde, mida kinnitas ka 2009. aasta aprillis ajakirjas Science avaldatud ulatuslik uurimus, milles 11 maa teadlased uurisid läbi 4 miljonit praegu elava inimese genotüüpi.

Seesama ajakiri avaldas oma 28. jaanuari numbris aga uurimistöö, milles Tübingeni Ülikooli paleontoloog Hans-Peter Uerpmann ja tema kolleegid kirjeldavad Saudi Araabiast leitud kivitööriistu, mille vanuseks dateeriti vähemalt 125 000 aastat. Kui see on õige, siis lahkusid nüüdisinimesed Aafrikast 25 000 aastat varem, kui siiani arvatakse ja mitte põhjast, Lähis-Ida kaudu, vaid hoopis Araabia poolsaare lõunaosa kaudu.

Leiupaik, mis asub 65 kilomeetri kaugusel nii Pärisa lahest kui India ookeanist, oli tollal õitsev aas, kus kepsutasid gasellid ja üürgasid metseeslid. Tollal lukustas polaarjää suure osa maailmaookeani veest ja nõnda oli Punase Mere pind sada meetrit praegusest madalam ning see veekogu võis olla läbitav jalgsi.

Fossiilseid tõendeid tollasest inimesest pole veel leitud. Nõnda jääb teadusõhku rippuma põnev küsimus – mis on täpsem, kas geneetika või paleontoloogia, kas geenid või kivinoad.

Üks on kindel. Inimene pole saja tuhande aastaga kaotanud rännukirge, pigem seda juurde saanud. Äsja teatati, et esmakordselt ööbis möödunud aastal turiste maailma hotellides umbes miljardi jagu.

Tiit Kändler