teadus.ee » Arhiiv » Õueonu päevik. Jaanuar

Naturaalsusest ja orgaanilisusest

Vene ajal oli iga söökla menüüs väärikal kohal selline roog nagu „Šnitsel, sea, naturaalne.” Tuli siis arvata – ja mitte alusetult – ,et ülejäänud šnitslid, kotletid ja hakklihad olid ebanaturaalsed, see tähendab ei olnud looduslikud, vaid omamoodi tehislikud.

Nüüd on üha enam juttu „orgaanilisest” põllundusest ja „orgaanilisest” toidust. Kas tuleb sellest arvata, et ülejäänud toit on anorgaaniline, eh siis tehtud kividest, savist ja veest nagu üks korralik maja?

Muuseas – lumi on ju ühtpidi naturaalne ja orgaaniline. Nii et mine võta nüüd kinni, kas äkki lumesaaki peaks riik toetama kui orgaanilise põllunduse toodet. Teistpidi on see jälle anorgaaniline ja kuulub samasse rühma käiakivi, arseeni ja traatvedrudega.

Ajalooteaduse radadelt

Kinosõprade rõõmuks saabus hiljuti teade, et partejuht Mart Laar sai Eesti Filmi Sihtasutuselt toetust, mis võimaldab tal ometi kord valmis kirjutada stsenaarium Ümera sõda käsitlevale filmile. On ütlemata tore, et puuduses virelev stsenarist saab nüüd tänu riigile talle ja tema perele nii hädavajaliku 40 000 krooni abil lükata hoo sisse puuduses virelevale Eesti kinokunstile. Ning see rikastub samamoodi, nagu on rikastunud Eesti ajalooteadus Mart Laari põhjapanevate teoste läbi, mis on meie ajalooteaduse piire avardanud ulmekirjanduse ja õudusluule piiritutele lagendikele.

Kaelapidi koos

Keskkonnateabe Keskus teatas äsja, et vana-aasta õhtul kaelustati Eestis esmakordselt Baltimaadel metssiga. Sellepeale läks õueonu ja et Balti metssiga polnud õuel näha, siis läks kaelustas naabri kaelarihmas Saksa lambakoera, kes selle toimingu peale talle hambad kaela lõi. Kui tahad jätkuvalt kanda kaela, siis vali, keda kaelustad.

Tiit Kändler