teadus.ee » Arhiiv » Kuidas maa hingab?

Kas okaspuudel toimub fotosüntees mingil määral ka talvel (igihaljusel peab ju olema mingi mõte)? Kas parasvööde hingab talvel ekvatoriaalalade hapnikku? Kui tõesti osaliselt fotosüntees toimub, siis mind huvitab ka meie kohalike okaspuude assimilatsiooni intensiivsuse erinevus.
Malle Salu

Esimese hooga vastavad Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaehituse instituudi teadlane Heldur Sander ja Tiit Kändler järgmist: Sõnajalgtaimedki olid ikka kõik igihaljad. Heitlehisus on kohastumus, esineb taimedel, mis kasvavad paikades kus kuiva ja niiske kliima perioodid ning külma ja sooja perioodid vahelduvad. Heitlehisus on evolutsiooniliselt hilisem nähtus kui igihaljus. Heitlehised hakkasid olema alles paljasseemnetaimed. Mingil määral võib fotosüntees toimida ka talvel. Süsihappegaasi määr väheneb päikese tõustes ja suureneb pärast loojumist. Nii ka aastaaegade vaheldudes. Kevadel hakkab süsihappegaasi hulk vähenema, saavutades suvel miinimumi. Sügisel aga kasv jälle taastub. Fotosüntees on maksimumis suvel, kuid see ei lakka päriselt ka talvel. Langenud lehtedest aga eraldub süsinik atmosfääri. Mets hingab üks hingetõmme päevas. Planeet hingab üks hingetõmme aastas. Selle tegi esimesena kindlaks ameerika teadlane Charles David Keeling Hawaii Mauna Loa vaatlusjaamas 1958. aastal. Tema avastas ka, et igal kevadel on atmosfääris miljondik süsihappegaasi enam. Seda taustal, kui süsihappegaasi on atmosfääris 315 miljondikku. Nõnda tehti esmakordselt kindlaks kasvuhooneefekti olemasolu. Igal aastal, kui rohelised taimed hingavad sisse süsinikku, kasvatades pungi, lehti, varsi, hingab biosfäär sisse. Kui lehed langevad, hingab biosfäär välja. Amplituud on umbes 5 miljondikku, ehk siis üks osa 60-st. Nõnda iseloomustab süsinik Maa hingamist kõige paremini. Kuna hapnikku on atmosfääris 20,947 protsenti, siis 5 miljondikku ehk üks osa neljast miljonist ei pasta selle taustal kuigivõrd välja. Niisiis ei saa me öelda, et parasvööde hingaks ekvatoriaalalade hapnikku, sest hapniku osakaalu suhteline muutus on ikka väga väike. Siiski on hapniku koostis atmosfääris läbi ajastute muutunud, olles nulli ja 35 protsendi vahel. Nõnda on fotosüntees väga pika aja jooksul seda oluliselt mõjutanud.

Loodame edaspidi vastusele lisa saada.