teadus.ee » Arhiiv » Linnud, kes laulavad sulgedega

Kurikataolised suled lendamiseks hästi ei kõlba. Kuid kurameerimisel võivad need partneri kõrvadele muusikana tunduda. USA Cornelli ülikooli teadlane Kimberly Bostwick ja tema kolleegid kinnitavad, et kurikatiivalise tantsulinnu nimelise värvulise (Machaeropterus deliciosus) rasked suled on kohastunud nõnda, et tekitada kõrgetoonilist kosjalaulu. Lind hõõrub neid sulgi vastamisi ja mängib nõnda neil nagu näiteks kilk oma jalgadega vastu keha saagides või viiuldaja poognaga keeltel tõmmates heli tekitab. Mõlema tiiva ühel sulel on piki keskmist rootsu seitse kühmu. Neid ta siis teise vastava sule vastu hõõrub ja nõnda hakkavad suled kiiresti võnkuma. Linnu sulelaulu sagedus on 1500 hertsi. Putukad kasutavad sarnast nippi ohtralt, kuid tantsulind on ainus teadaolev selgroogne, kel see võime käepärast – või tegelikult küll tiivapärast. Inimene kasutab siiski oma kehast eraldi olevat pilli, ja kui virtuoosne on viiuldaja, pole kellelegi veel viiul käe külge kasvanud. Ehkki jah – kui püüeldakse inimrobotite poole, ehk tekib kunagi ka selline viiulinimene.

Allikas: AlphaGalileo

Linnuteadja Peep Veedla juhib selle loo peale tähelepanu, et pole meil vaja Ameerikast sulgedel mängivat lindu otsida:

Tegelikult on meil Eestiski selline lind olemas, kes sulgedega “laulab”. See lind on tikutaja, tuntud ka taevasiku ja möhitaja nime all. Tõsi, tema ei kasuta laulmiseks tiiva- vaid sabasulgi ning heli tekib nende vibreerimisel.Selle taevasiku kohta on mul värsireadki varuks:

Taevasikk

Tikutajad korda seadsid oma sabasuled. Kas sa seda enne teadsid,

sikuhääl neist tuleb?

Taevasikuks teda hüütud, rahvasuu nii räägib. Aru saada ammu püütud,

kuidas ta küll määgib?

Iga kord kui kevad valla, „sikud“ jälle taevas. See ei saa ju tõsi olla,

küllap mõte vaevas?

Aga tõsi, et sel linnul laulab tõesti saba, seda tema ülelennul kohe me ei taba.