teadus.ee » Arhiiv » Viimne kvantmohikaanlane ja Eesti

Märtsi alul suri 99. eluaastal kvantmehaanika viimne mohikaanlane. Hans Bethe nimi meenutab paljudele füüsikutele õudseid öid enne mõne hirmraske tahke keha füüsika, kvantelektrodünaamika, rühmateooria või tuumafüüsika eksamit. Füüsikutest õnnelikumad inimesed saavad Bethet meenutada Los Alamose tuumapommimeeskonnaga liikmena ja sõjajärgse järjekindla tuumakatsetuste vastu võitlejana.
1906. aastal Strasbourgis sündinud Bethe elas põgenes Saksamaalt 1933. aastal USAsse. Ise ta väitis, et sattus nõnda oma õigele sünnimaale. Kvantmehaanika kujunemise kuldaastate võtmeisikuna osales Bethe selle nüüdiselu aluseid kujundanud paradigma rajamisel. Tema kirjutatud kvantmehaanika õpiku, kolmeköitelise “Bethe Piibli” järgi õppis terve sõjaaegne füüsikute põlvkond.

1938. aastal avaldas Bethe artikli sellest, kuidas kaks prootonit deuteeriumiks ühinevad, misläbi heelium tekib. See tähendab — kirjeldas täpselt, mis meie Päikese sees toimub. Järgmisel aastal täiendas ta oma teooriat Päikesest massiivsemate tähtede jaoks, kus energiarikka tuumareaktsiooni katalüüsijaks osutus süsinik. Nende tööde eest sai Bethe 1967. aastal Nobeli preemia. Ja siit võib lahti kerida meie jaoks huvitava kõrvalloo. Nimelt avaldas 1938. aastal, just samal aastal, mil Bethe, eesti astronoom Ernst Öpik artikli tähtede ehitusest ja tähtede evolutsioonist. Sama aine, samad järeldused, mis Bethel. Kuid leebelt öeldes mitte just sama retseptsioon. Miks? Aga seepärast, et Öpik avaldas oma artiklid “Tartu Tähetorni publikatsioonides”. Ise ta meenutab, kuidas sai peagi kirja George Gamowilt, kes hurjutas, et miks ta avaldab säärases “obskuurses” kohas, mis Gamowi arvates takistab asjatult edukäiku täheehituse tundmaõppimises. Öpik õigustab end sellega, et näe, Gamow sai ju ometi artiklid kätte. Sai küll, aga vaid Gamowi taoline mees võis neid tõsiselt võtta. Odessas sündinud ja Nõukogude Venest putku pannud füüsik Georges Gamow staaritses Läänes teravmeelsuse, joonistusande, eelkõige aga oma laiahaardelisuse poolest. Pakkus välja Universumi tekke Suure Paugu läbi, aga tegutses ideegeneraatorina ka DNA struktuuri ja geneetilise koodi lahtimuukimisel. Ning hävitas isegi ameeriklaste silmis kohutavaid viskikoguseid. Gamowi juurest jõuame ringiga Bethe juurde tagasi nõnda, et 1948. aastal avaldas Gamow koos oma üliõpilase L. Alpheriga artikli keemiliste elementide päritolust. Ja nägi siis, et midagi on puudu. Alfa — Alpher on, gamma — Gamow ka. Aga beeta? Ja lisas autorite sekka Bethe kui autori in absentia – eemalviibiva autori. Saigi kokku Alpher, Gamow, Bethe. Bethe ei pahandanud, elas selle peale veel 57 aastat.

Tiit Kändler