teadus.ee » küsi.julgelt

07.11.2008

Miks silmalaud muutuvad väsides raskeks?

Täpselt samal põhjusel, miks lihased väsivad. Silmalau lihased on aga erinevalt paljudest teistest lihastest ärkveloleku ajal kogu aeg ametis. Iga silmapilgutusega tõstavad need ju lauge üles. Neid lihaseid lõdvestada ei saa, kui just nende ees silmi ei sule. Ja kui vahtida tundide kaupa arvutit, peavad silmad olema kogu aeg teravdatud samale kaugusele ja nõnda saavad lihased silmade ümber veel suurema koormuse. Hoopis eri masti tegelased on südamelihased. Nemad ei puhka kunagi, aga ikka saavad hakkama.

teadus.ee

27.06.2008

Kas alltoodud lingilt leiduv lahendus ka reaalselt töötab ja kas selle kasutegur on nii suur kui seal väidetakse või on tegu õhumüümisega, vt fuelcell

Lugupidamisega, Margus Taal Kommentaar: Niipalju kui mina aru saan, lubatakse pooleteise tuhande krooni eest tillukest kütuseelementi. Aga niipalju kui mina tean, sellist ei ole veel ehitatud. Mis siis viga oleks. Praegused kütuseelemendid töötavad kõrgetel, õige mitmesaja kraadistel temperatuuridel ja need on kallid ning suured. Nii et kui lubatakse, et selle seadmega sõidab auto kaks korda ökonoomsemalt kui bensiiniga, siis tuleb küsida – miks maailm seda ei tarvita? Eriti kui see on nii odav. On neil pakkuda ka magnetiline pesupesemise süsteem. Mis pidavat töötama ilma pesupulbrita. Milleks siis aga komplektis plekieemaldi, mis maksab pesupulbrist 10 korda enam? Muuseas, ka selles auto imevahendis on mingi kemikaal, mis nende sõnutsi puhastab süsinikuühendeid. Kuidas seda küll tehakse, kui keemiatööstus pole hakkama saanud? Pakutakse teisigi imeasju, nagu nt tervislikud putukatõrjevahendid.

Ühesõnaga – kes tahab, võib uskuda. Lõppude lõpuks on olemas ka homöopaatia.

13.06.2008

Kas on võimalik põhjapooluselt põhjasuunda liikuda?
Rändur Vastab teadustoimetaja Tiit Kändler:

Kui mõelda geograafilist põhjapoolust, siis mitte. Selles mõttes saab sealt liikuda ainult lõunasse. Nii et eksimist ei ole. Kui aga ollakse magnetilisel põhjapoolusel, siis saab küll, sest see asub geograafilisest põhjapoolusest üksjagu eemal, Kanada Kuningas Elizabethi saartel. Ning liigub aastas üle 40 km. 50 aasta pärast on see Siberis. Põhjuseks see, et Maa magnetväli muudab oma suunda, nii et muutub ka koht, kus magnetväli osutab vertikaalselt alla.
Põhja aga võib käia igal pool, isegi põhjapoolusel.

02.05.2008

Hõõglampidele heidetakse ette vähest kasutegurit. Hõõglambid peaksid tootma valgust ja peamiselt sooja. Meil siin vähemalt langeb lampide kasutamisaeg suures jaos aega, kui ruume tuleb kütta. Kas hõõglampide kütmistöö efektiivsus on tõesti minimaalne või loetakse see lihtsalt lihtsustamiseks nulliks? Või leitakse, et (kesk)kütte arve vähendamisele hõõglamp ei mõju ja seega ei pea seda miinust hõõglampide hoopiski kergeks plussiks arvestama?
Artur Räpp

Saadan siinkohal vastuseks mu kolumni, mis mõni aeg tagasi Eesti Päevalehes ilmus.
Tiit Kändler

SÄÄSTMINE EI SAA TOIMUDA MITTE MILLEGI ARVELT
Kui te ei usu, et on võimalik säästa energiat, seda palju enam kulutades, siis on teil muidugi õigus, kui asja võtta teaduslikult. Kui aga läheneda emotsionaalselt, siis just nõnda on lugu säästupirniga. Säästupirn kujutab endast uut kaubandusmüüti.

Elekter muutis meie tsivilisatsiooni palge ehk kõigist viimaste sajandite leiutistest enim. Ja elektripirn ehk hõõglamp on elektri nähtav, selge ja kergesti tajutav kehastus. Thomas Alva Edison leiutas selle senini töötava variandi aastal 1879. Hõõglamp on imelihtne. Millest see siis koosneb? Klaaskolb, mille sees inertgaas argoon või krüptoon või hoopis lämmastik. Hõõgniit, mis on volframtraat. Metallist sokkel, paar metalltraadikest. Ja ongi kõik. Elektronide vool ajab traadi hõõguma, ja selle hõõgumise nähtav osa valgustabki meie ööpäeva seda aega, mis muidu kuluks lõkketegemiseks või pirrusüütamiseks. Kuid inimene ei ole ju kunagi saavutatuga rahul. Nii leiutas ta ka teist laadi elektrilampe. Nagu näiteks gaaslahendusel põhinev fluorestsentslamp. Mille nüüdne järeltulija on endale saanud hellitusnimeks säästulamp. Ja just selle fluorestsentslambi tõttu on nüüd Brasiilia ja Venezuela esimeste riikidena seadnud sihikule hõõglampide kõrvaletõrjumise. Austraalia keelustab hõõglampide müügi aastal 2010. Ka Euroopa Liidus ringlevad samalaadsed mõtted, eriti Saksamaa, Hollandi, Taani ja Belgia poliitikute seas.

(more…)

27.06.2007

Mul on mõningad küsimused ajas rändamise kohta. Teoreetiliselt on ju võimalik ajas tagasi rännata (liikudes kiiremini kui valgus)? Oletades, et me suudame nii kiiresti liikuda, siiski ei ole ju võimalik, et üks isik saab olla kahekordselt ühes kohas? Kuid kuidas on lood tulevikuga, see on ka paras pähkel?
Kätlin

Kommentaar:
Kahju küll, kuid valgusest kiiremini liikuvat süsteemi pole siiski veel leitud. Ja ajamasin on küll ühtpidi põhimõtteliselt võimalik, sest aeg peaks füüsika valemite kohaselt olema pööratav. Ent takistuseks tuleb termodünaamika. Ehk siis loodusseadused, mis ütlevad, et suletud süsteemis saab kord vaid väheneda. Selles seoses ongi elu omamoodi ajamasin, sest on avatud süsteem, mis oskab korrastatust suurendada või vähemasti hoida.

08.06.2007

Tekkis küsimus: väidetakse, et inimsilma tundlikkuse maksimum on rohelise valguse juures. Kui erinev on see liigiti ning kas on seletusi, miks on sedasi välja kujunenud?
Kaido Viht

Ajakirja Scientific American 2006. aasta juulinumbris oli huvitav artikkel linnu nägemisest. Kirjutasin sellest ka Eesti Päevalehte. Uba selles, et inimese ja primaatide silmas on kolme tüüpi rakke, mis on maksimaalselt tundlikud lainepikkustel 560, 530 ja 424 nanomeetrit. Sinises, rohelises ja oranžis. Lindudel aga nelja tüüpi, mis tundlikud 370, 445, 508 ja 565 nanomeetri juures. Varased imetajad olid kaks koonusepigmenti kaotanud, primaadid said ühe juurde. Nii et lind näeb ka ultravioletti. Lisan siia selle artikli lühivariandi, seal on ka arvamusi, miks nägemine on nõnda välja kujunenud.

(more…)

05.01.2007

Eelmises teadus.ee numbris esitati küsimus:

Ühel saunaõhtul tekkis väitlus teemal, kas gravitatsiooni on võimalik kunstlikult tekitada, mida on nii mõneski fantaasiafilmis äärmiselt usutavalt kujutatud. Ja sellest tingituna küsimus, kas gravitatsioon sõltub ainult keha massist või on ka teisi tegureid, nt keha liikumiskiirus.
Peeter

Toodud vastust täiendab Martin Vällik: Tehislikku gravitatsiooni on võimalik tekitada kiireneva liikumisega. Einstein kasutas oma mõttekatses kiirendusega liikuvat lifti, kus pole võimalik aru saada, kas liftisolija poolt tuntava tõmbejõu tekitab suur mass või ülespidi kiirendusega liikumine.

Orbitaaljaamade tarbeks on pakutud pöörlevaid sõõrikuid, kus tsentrifugaaljõud seesolijale gravitatsioonina tundub. Vt encyclopedia

Kubriku Kosmoseodüsseias (1968!!) oli see täitsa olemas :-). Mis keha massi ja vastavalt ka gravitatsiooni puutub, siis see muutub kiiruse kasvades Lorentzi faktor korda, aga tunda annab alles valguse kiiruse lähedastel kiirustel ja sedagi teises taustsüsteemis olijale, mitte selle massiga kaasalendajale. 15.12.2006

Ühel saunaõhtul tekkis väitlus teemal, kas gravitatsiooni on võimalik kunstlikult tekitada, mida on nii mõneski fantaasiafilmis äärmiselt usutavalt kujutatud. Ja sellest tingituna küsimus, kas gravitatsioon sõltub ainult keha massist või on ka teisi tegureid, nt keha liikumiskiirus.
Peeter

Vastab teadus.ee toimetaja Tiit Kändler: Mida tähendab gravitatsiooni kunstlik tekitamine? Kas mõttejõul? Energia jäävuse seaduse kohaselt ei teki ainet ega kao. Tõsi, nüüd on hakatud arvama, et me saame seda vaakumilt laenata. Kuid gravitatsioon on ikka seotud massiga. Millel on mass, sellel ka gravitatsioon. Ja gravitatsiooniväli muudab ruumi omadusi. Kui keha liigub, siis relatiivsusteooria kohaselt tema mass suureneb. Väikestel kiirustel väga vähe, kuid valguse kiiruse lähedastel kiirustel üsna silmanähtavalt. Nõnda siis mõjutab vaatleja suhtes liikumise kiirus keha gravitatsioonivälja ilmselgelt.

Gravitatsiooniga on aga sellised kummalised lood, et seda pole korralikult suudetud ühendada kvantteooriatega. Ja ka seda, miks kehal on mass, ei ole suudetud seletada. Nüüd on lootus nn Higgsi bosoni leidmisel, mida algosakesed omavahel vahetavad, misläbi neile mass tekib. Kuid selleks on vaja väga võimsaid algosakeste kiirendeid. Üks selline on ehitamisel Euroopa tuumauurimiskeskuses CERNis ja peaks tööle hakkama järgmise aasta novembris.

08.12.2006

Kas on võimalik, et on veel meeli peale nägemise, kuulmise, lõhna ja maitse? Sest kui ma mõtlen, et kui me ei kuuleks, ei kujutaks me ette, et selline asi võimalikki oleks. Kas on võimalik, et samamoodi võib olla tegelikult veel tuhandeid teisi meeli mida me ei suuda ettegi kujutada?
Laur

Vastab teadus.ee, Tiit Kändler: Viies meel on siiski veel. Ja nimelt kompimismeel. Inimene on küll unistanud, et tal oleks enam meeli, kuid tõsikindlalt pole seda tõestatud. Küll aga on inimene laiendanud oma olemasolevate meelte ulatust. Nii nagu näiteks riistadega, millega saab näha soojuskiirgust. Või kuulata ülimadalaid ja ülikõrgeid helisagedusi. Või siis tekitanud endale juurde uusi meeli, nagu näiteks riistade ehitamisega, millega saab mõõta elektrivälju ja magnetvälju. Tegelikult aga tajub nägemine valgust, mis on samuti elektromagnetiline nähtus. Kui meil oleks tuhandeid teisi meeli, mida me ei suudaks ette kujutada – mis kasu oleks siis neist meeltest? Neid ju sama hästi kui ei oleks olemas?

On püstitatud hüpotees, et inimene tunneb magnetvälju. Nii nagu teevad seda näiteks nahkhiir ja kirjatuvi. Kuid seda pole siiski siiani suudetud usaldusväärselt tõestada.

Kas külmkapimagnet on lõputu energia kogu, sest ta suudab ikkagi aastaid seal külmkapi küljes olla? Kas on võimalik, et magnetism on kõige alus, sest kõik on seotud magnetitega (planeedid, aatomid, molekulid)? Kas on materjali või üldse midagi, millest magnetjõud läbi ei lähe? Kas te oskaksite soovitada kirjandust magnetite kohta?
Laur

Magnetism ja elekter on lahutamatult seotud. Magnetilised jõud tekivad elektrilaengute liikumisest. Põhiliselt on laengukandjateks elektronid nagu elektrivoolus. Või siis kvantmehaanilistest efektidest nagu elektronide spinn ja orbitaalne liikumine. See põhjustabki püsimagnetismi. Magnetism on lahutamatult seotud elektriga, elektrilaengutega, nii et õigem oleks öelda küll, et elekter on kõige alus. Kus laeng liigub, seal tekib ka magnetväli. Mis omakorda mõjub elektrilaengutele. Kui elektrilaengutel on pluss- ja miinuslaengud eraldi, siis üldiselt arvatakse, et magnetlaengut pole olemas, see esineb paarikaupa, nn põhja- ja lõunapoolus koos. Külmkapi magnetid on nn ferromagneetikud. Nagu seda on ka raud. Võime lihtsustatult kujutada, et raua kõik aatomid on väikesed magnetid, mis võtavad välise magneti jõul kõik ühise suuna. Iga aine on magnetvälja mõjul omandama magnetmomenti, magnetiseeruma. Iseasi, kui palju ja mis suunas Kui Maal puuduks magnetväli, siis pommitaks seda ohtlike osakeste voog kosmosest.

Kuid inimesel magnetimeelt siiski vist ei ole. Magnetiliste jõudude eest pakub aga kaitset seesama raud. Raudpuuris või kasvõi külmkapis olete magnetvälja eest kaitstud. Mingit energiat külmkapi magnet aga ukse küljes püsimiseks ei kuluta. Nii nagu siis, kui lööte naela seina, ei kuluta nael mingit energiat selles püsimiseks. Püsimise eest hoolitsevad juba elektriväljad ja magnetväljad.

24.11.2006

Täna saame anda lisanduse eelmise nädala vastusele, mille pakkusime järgmisele küsimusele:

Kas okaspuudel toimub fotosüntees mingil määral ka talvel (igihaljusel peab ju olema mingi mõte)? Kas parasvööde hingab talvel ekvatoriaalalade hapnikku? Kui tõesti osaliselt fotosüntees toimub, siis mind huvitab ka meie kohalike okaspuude assimilatsiooni intensiivsuse erinevus. Vastab bioloog Tõnu Ploompuu Tallinna ülikoolist 1. Fotosüntees saab toimuda vaid külmumata taime osades. Seega põhiosas lakkab 0 … -2…-5 kraadi juures. Mingit fotosünteesi aimdust on jälgitud (kuusel?) ka -10 … -20 vahel. 2. Talvine aktiivne fotosüntees võib olla taimele lausa ohtlik. Aktiivne fotosüntees eeldab kogu ainevahetuse aktiveerimist, mis tähendab puhkeseisundist väljumist, s.o külmakindluse langust. Kevadpäikese käes toimuv ainevahetuse aktiveerumine (milles fotosünteesil on väike osa) on taimedel (eriti tihedatel okaspuudel) esineva päikesepõletuse peamisi põhjuseid.

3. Okaspuude domineerimine põhjala metsades on määratud eelkõige kokkuhoiuga, mis tekib fotosünteesiaparaadi ülesehitamisest, s.o lehtede kasvatamisel, aga ka kevadiste esimeste ja sügiseste viimaste fotosünteesiks sobilike päevade edukast kasutamisest igihaljaste poolt. Kui suvi on pikem, siis heitlehistel puudel vähenevad olulisel määral lehtede ehituskulud aastas toodetava orgaanilise aine kohta, samal ajal aga saavad heitlehised kokku hoida lehtede talvist üleelamist tagavate täiendavate ehituslike kulutuste ja talvist okastele koguneva lumekoorma kandmist tagavate tüve-okste täiendavat tugevust tagavate ehituslike kulude pealt.