teadus.ee » teadus.kabaree

29. märtsil kell 19 Tallinnas Teatri Puhvetis.

Saja aasta eest sündinud geenius Alan Turing leiutas igakülgse arvuti, meie praeguste lahutamatute kaaslaste esiema ja tõestas, et on vähemalt üks ülesanne, mida see arvuti lahendada ei suuda.

Eesti keele teadlased ja Eesti keeleteadlased, -tehnikud ja –praktikud tõestavad, et arvutit saab panna eesti keeles kõnelema. Kas ka mõtlema?

Kui loogiline on keel? Kui kaugele me keele formaliseerimises saame minna, ilma et see kaotaks loomulikkuse ja et me sellest ikka aru saaksime?

Kõnelevad keeletehnoloog Meelis Mihkla;

Filoloog, toimetaja, kirjanik Andres Langemets;

Muusik, folklorist Jaak Johanson;

Teaduskirjanik Tiit Kändler;

Teadusajakirjanik Priit Ennet;

Sädelev Kass, laulab Elerin Velling, mängib Eerik Kändler;

Keelitatud ja keelitamata tulnud kohalolijad;

Aru saab aru.

Keel kannab keelt.

Teemavisandused (märtsiteesid):

Juri Lotman: keel on kirjanduse materiaalne substants. Märgid moodustavad süsteemi. Keel on loomuldasa süsteemne. Kõik keele seisukohalt ebaoluline on tekstis juhuslik ega toimi tähenduskandjana.

Saussure: Invariantsus on keele, variantsus kõne omadus.

Lotman: Tagasitõlke võimatus, pöörduvad teisendused keeles.

Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel kui hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Cantor, Turing, Gödel.

Kuidas saame aru, et meile tundmatut „keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt?

Steven Pinker: nii inimene kui sinivetikas kui vihmauss on muutnud planeedi palet. Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud.

Siit: kas keel on muutnud planeeti? Keel, lause muudab elu. „Sa oled liiga vana.” Kas on olemas filofoobia, keelekartus? Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud.

à la Wittgenstein: Me teame, et tool ei kõnni. Kas aga teeme lõputu arvu toole, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi?

Oli aeg, mil „elekter” või „arvuti” või „rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.

Osata lindude keelt. Inimesel nüüd: osata arvuti keelt. Arvutil: osata inimese keelt. Mida see tähendab?

Lewis Thomas: Lapsepõlv on keele jaoks. Matemaatika on keel, teadus on keel jne. Kas matemaatika on ka asi, mille jaoks on lapsepõlve?