Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 82

teadus.eenr 82

reede, 14. september 2007

nädal.mõttes

“Kosmoloogid eksivad sageli, kuid ei kahtle kunagi.”
Lev Landau (1908–1968), nõukogude füüsik

nädal.pildis

Õhk saagu nähtavaks. teadus.ee suvekoolis sai ka näha, kuidas õhk õhus liigub. Pildil on füüsikud Aigar Vaigu paremal ja Jaak Kikas vasakul pildi veere taga. Foto: Tiit Hunt

nädal.arvus

20. sajandil suri 4,13 mrd inimest. Sealhulgas järgmistel põhjustel (miljonites):Rõuged: 300Gripp: 20–100Sõjad, genotsiid, türannia, esilekutsutud nälg: 188Suitsetamine: 90AIDS: 12Mõrvad: 8,5Looduskatastroofid: 3,5

Allikas: users.erols.com

täna.kavas

Loomad:Suri targim papagoi.
Geneetika: Euroopa kodusea põlvnemine.
Bioloogia: Süsteemibioloogia ja Euroopa.
Ökoloogia: Biokütuste hädad.
Elu: Iidseimad elusolendid.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

NAGU ÕHKU VAJAME ÕHUTEADUST

Õhuteadus on väheseid teadusharusid, mis on sõna otseses mõttes õhust võetud. Õhust teaduses ja teadusest õhus kõneldi ja arutleti teadus.ee suvekoolis, mis toimus augusti viimasel nädalavahetusel Käsmu meremuuseumis. “Õhus on kõike, õhus on õhku, õhus on lõhnu ja liblikaid,” kirjutas Paul-Eerik Rummo 1970. aastatel. Kuid nagu selgus õhukoolis, on õhku ka seal, kus õhku mitte kuidagi olla ei tohiks – ja nimelt vaakumis. Õieti küll ka õhus sisalduvaid prootoneid. Kuid, jah, nagu füüsik Margus Saal pajatas, on vaakumit võimalik interpreteerida kahe äärmusliku mudeli abil – ja nende erinevus vaakumi energia jaoks on kümme astmes kümneid kordi. Kui diplomaatia on oskus läbi rääkida, ja õhumullitamine seal üsna oluline – nagu selgus suursaadik Riivo Sinijärve ettekandest –, siis ajaloolane David Vseviov rahustas meid maha, kinnitades, et õhu pärast pole kunagi sõditud. Küll aga saab arutleda, mis juhtub, kui õhk äkki kaob – nagu tegi füüsik Jaak Kikas –, või siis näidata õhku, nagu tegi Aigar Vaigu. Miks õhk on üks neljast elemendist, selle pani paika teoloog Toomas Paul, kuidas õhulosse plaanida, seletas Viljandi lossimägede näitel arhitekt Tiit Kaljundi.

Õhk on eriliselt energiline, kinnitas füüsik Ülle Kikas, aga läbi õhu saab näha ka fantastilist muusikat, nagu tõestas muusik ja astronoomiafänn Urmas Sisask. Ja läbi õhu saab näha, et kas Eestist saab kosmoseriik – nii või umbes nii kõneles füüsik Uno Veismann. Kõige selle vahele jäid Tiit Hundi õhupildistusretked ja Martin Välliku astronoomilised vaatlused. Asi päädis teadusfilosoof Ülo Kaevatsi juhitud suurpeaneeliga, kuhu jõudis ka meie ürituse ühe sponsori Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste. Teine suurtoetaja oli haridus- ja Teadusministeerium.

Osalisi oli kokku umbes täpselt sada ja lisaks veel õhuilmataat. Nii et jah, ega siis kolme päeva ole võimalik kirjas läbi kirjutada ja jutus ära jutustada. Loodame kohtuda järgmisel aastal, ja seda puhku võtame ette juba maa kui elemendi.
Tiit Kändler

vänge.lugu

SURI KEELETEADLASEST PAPAGOI

Äsja teatas ajaleht Los Angeles Times kurva uudise – suri Alex, kes teadis enam kui sadat sõna ja oskas lugeda kuueni ning tundis ära värvusi ja kujusid. Alex oli 31 aastat vana ja suri lihtsalt vanadusse. Kuid Alex ei olnud mitte arengupeetusega agulimees, vaid papagoi. Ja nimelt Aafrika hallpapagoi.Alex sai kuulsaks nii mõnegi teadusajakirja lehekülgede läbi, kus temast kirjutas teda kolm aastakümmet uurinud ja treeninud teadlane, keemik Irene Pepperberg. Tema sõnul seadis Alex kahtluse alla tavaarusaama, mille kohaselt inimkeelt mõistavad vaid delfiinid ja inimahvid. Pepperberg, kes ostis papagoi lemmikloomapoest, kui too oli aastane, õpetas lindu objekte rühmitama nende füüsiliste omaduste järgi nagu värvus ja materjal.

Nõnda õppis Alex näiteks mõistma, mis on sinine, ümmargune ja metallist. “Sel linnul olid kontseptsioonid, mitte ainult sildid, ja ka kontseptsioonid arvudest,” ütles neurobioloog Georg F. Striedter, kes uurib papagoide tunnetusvõimet.Mõned teadlased arvavad siiski, et kuna Aafrika hallpapagoid on sotsiaalsed linnud, siis mõistatas Alex ära õige vastuse oma treenerite ilmetest ja poosidest. Nii või naa, sõna “linnuaju” peaks olema pigem kompliment kui häbistav. Alex pole ainus linnuliik, kes on uurijaid hämmastanud. Ka vareslastel on viimastel aastatel avastatud hämmastavaid võimeid, nagu vähemalt viieni lugemine või siis oma kaaslaste abistamine või oma söögi peitmine sõltuvalt sellest, kes kaaslastest on läheduses. Kui Alex lõpetas söömise, ütles ta “kork”, tahtes saada korki, mida ta kasutas oma noka puhastamiseks. “Wanna go to the gym,” ütles ta, kui tahtis minna oma harjutusplatsile. Tal oli väidetavalt viieaastase lapse intelligents ja kaheaastase lapse suhtlemisvõime. Vahel oli ta ka tüdinud. Ning ta õpetas ka teisi laboris olevaid Aafrika hallpapagoisid, kui nood valesti rääkisid.

Vangistuses elavad Alexi-taolised papagoid ka kuuekümneseks ja nõnda tuli ta surm kurva ootamatusena.
Allikas: Los Angeles Times

euroopa.mõtleb

EUROOPA KODUSIGA ÜLETAS LÄHIS-IDA SEA

Siiani arvati, et Euroopas kodustati siga metsseast. Kuid uus avastus kinnitab, et asi oli keerulisem. Vanimad kodusead toodi siia kiviaja põllumeeste poolt Lähis-Idast. Durhami ülikooli teadlaste juhitud uuringus analüüsiti mitokondri DNA-d, mis pärineb iidsete kodusigade säilmetest ja nüüdissigadest. Selle kinnitaski, et laienev Lähis-Ida rahvastik tõi Euroopasse oma põllumajanduspaketi, sealhulgas ka kodustatud sea.

Põllumajanduse alguseks peetakse 12 000 aasta tagust aega ja Lähis-Ida kesk- ning lääneosi. Ning Euroopa koloniseerisid sealsed farmerid, kes tõid kaasa ka oma taimed ja loomad. Kuid ometi kodustati Euroopas oma metssiga, ja seejärel 500 aasta jooksul asendas see Lähis-Idast toodud kodusea. Pole teada, miks oli see kodusiga nõnda edukas.
Allikas: AlphaGalileo

EUROOPA VAJAB ÜHISPINGUTUSI SÜSTEEMIBIOLOOGIAS

Enamik haigusi on põhjustatud paljudest faktoritest. Need ei ole vaid ühe geeni mutatsioonidest tekitatud. Samal moel ei saa biotehnoloogias protsesse tõhustada, muutes vaid üht keerulise protsessi komponenti. Nõnda tuleb viimastel aastatel käiku läinud termin “süsteemibioloogia” üha enam mängu, et mõista bioloogilise võrgustiku toimimist raku, organi või keha tasemel. Kui me teame, millised võrgustikud toimivad terves organismis ja millised ei toimi haiguse puhul, saame haigusi ravidatõhusamalt, kui lihtsalt mõne üksiku kemikaali abil.Siin tulebki mängu süsteemibioloogia. Kuid see nõuab matemaatika ja eksperimendi ühistööd. Ning seega ka Euroopa eri riikides töötavate teadlaste ühistööd. Euroopa püüdleb Euroopa Teadusfondi eestvõttel süsteemibioloogias juhtivaks maailmajaoks. Kuid selleks on vaja paradigma muutust. Eesmärgiks on teha valmis raku näidismudel ja seda siis eri eesmärkidel kasutada.Eesti teadlastel on süsteemibioloogia arendamisel oma eesrindlik roll. Akadeemik Valdur Saks, kes töötab nii Grenoble´is kui Tallinnas ja tema kaastöötajad Tallinna Tehnikaülikoolist ning TTÜ küberneetika instituudi mittelineaarsete protsesside analüüsi keskusest on loonud ühes mitmete maailma teadlastega südame lihasraku mudeli. Saks on olnud süsteemibioloogia arendaja juba mõnekümne aasta vältel – ka neil aegadel, mil too tegevus polnud bioloogide seas eriti populaarne.

Süsteemibioloogias on tulemuslikud bioloogid, kes suudavad kasutada matemaatikat, ja ka füüsikud, kes mõistavad eksperimentaalbioloogiat. Euroopa Teadusfond loodab luua selle uudse lähenemisviisi rakendamiseks konsortsiumi.
AlphaGalileo/teadus.ee

mis.uudist

BIOKÜTUSED EI OLE PAILAPSED

Leedsi ülikooli teadlased on hoiatanud, et biokütuste tarbeks viljade kasvatamine võib tegelikult olla ohtlik keskkonnale. Arengumaades on suured maalahmakad muudetud selliste toodete kasvatamise aladeks nagu suhkruroog või palmiõli. Üldlevinud arvamus on, et need tekitavad vähem süsihappegaasi kui tavalised mootorikütused.Ent Leedsi ülikooli ja Maailma Maatrusti (World Land Trust) teadlased on leidnud, et biokütuste kasutamine paiskab õhku üheksa korda enam süsihappegaasi, võrreldes tavalise bensiini ja diiselkütusega, sest biokütuseid kasvatatakse harilikult sellisel pinnal, mis põletatakse ja puhastatakse troopiliste metsade alt.Looduslike metsade ja rohumaade kaitsmine on palju parem tee süsihappegaasi emissiooni vähendamiseks. “Ei saa sõita autoga, mis toimib biokütusel, ja mõelda, et kõik on OK,” ütleb uuringu autoreid Dominick Spracklen. Ajakirjas Science avaldatud artiklis võrdlevad teadlased süsihappegaasi koguseid, mis võiksid olemata olla, kui kasutatakse biokütuseid, selle hulgaga, mis hoitakse olemata metsade säilitamise ja taasistutamise läbi 30-aastasel perioodil. Taasmetsastamine aitaks kaasa ka kohaliku kliima korrastamisele.

EL-i maad on lubanud asendada aastaks 2020 kümnendiku transpordikütustest biokütustega. See aga vajab enam kui kolmandiku Euroopa põllumaast. “Kuigi biokütused võivad Euroopas head tunduda, on neil ülejäänud maailmas vastupidine mõju,” ütleb Spracklen.
Allikas: Science

veebi.paik

FÜÜSIKAHUVILISTELE UUS AADRESS

Physicsweb.com on saanud uue nime ja kuue. Selle leiab nüüd aadressil www.physicsworld.com
teadus.ee

mis.toimub

AHHAA TEEB TUTVUST ROBOOTIKAGA

Teisipäeval, 18. septembril kell 17.30–20.30 toimub Tartus Domus Dorpatensise maja seminariruumis Raekoja plats 1/ Ülikooli 7 selle sügise esimene seminar sarjast „Ahhaa! Teeme tutvust”. Sel korral on teemaks robootika.Populaarteaduslikul seminaril tutvustatakse robootikateaduse suundumusi ja räägitakse robootikast Tartu Ülikoolis. Samuti filosofeeritakse teemal, kuidas digitaalajastu on meie elujärge parandanud.

Osalemiseks registreeruda hiljemalt 17. septembril telefonil 7 331 345, e-maili teel dorpatensis või telefonil 53 410 793.
Allikas: Ahhaa keskus

lugemis.vara

KUNSTIALMANAHH NÄITLIKUSTAB INTEGRATSIOONI

kunst.ee2/07Peatoimetaja Heie Treier96 lk, 55 krKas modernsus on meie antiik ja kui kaugele võib kulgeda etenduskunsti eetika, küsib kunst.ee värske number. “Modernsus ei ole veel tänapäeva antiik, kuid on selleks kujunemas,” ütleb Vilen Künnapu. “… ühendab fotograafia kui amalgaamne vahelüli tehnoloogilise ja rituaalse,” ütleb Peeter Linnap.

“Olgem eestlased, aga saagem ka kreeklasteks,” ütleb Juhan Maiste. “Kui lehm sööb aasal rohtu, ei mõtle ta sellest, et on tähtsaim tegur sitasitikate sõnnikuäris,” ütleb Mari Saat. Kõik see siis kunsti kohta.Justkui kogu selle mõttesähvimise kokkuvõtteks esinevad Infotankistid omamoodi teadusuuringuga. Kuidas parandada maailma? Mõtet köidavad karvaste mänguasjade nahast kasukas, päikesepatareil laulvad linnud, majaseemnetest kasvavad elamud ja loomade konfliktitu elu, kus ühel pildil elavad sõbralikult koos kiskjad ja saakloomad. Tõeline ja ainumõeldav integratsioon, mis on saanud teoks tehnika ja toomise ühistöös.

teadus.ee

AKADEEMIA ARUTLEB AKADEEMILISE MATEMAATIKA ÜLE

AkadeemiaNumber 7/2007230 lk, hind 40 krAjakirja Akadeemia juulikuu numbris on loodusteadustest tähelepanuväärsed kirjutised. Nobelist Eugene P. Wigner arutleb selle üle, miks matemaatika on ometi loodusteadustes nii tõhus. See on ju üsna mõistetamatu, et inimese välja mõeldud ja rangelt loogilisena tunduv süsteem nii hästi loodust kirjeldada aitab.

“Matemaatikakeele imeline sobivus füüsikaseaduste sõnastamiseks on suurepärane kingitus, mida me ei mõista ega vääri,” võtab sümmeetriaguru Wigner oma arutluse kokku. Temale sekundeerivad USA matemaatik Richard W. Hamming ja arvutiteadlane Jeff Raskin. Võibolla on tõesti olemas mõtteid, mida me ei suuda mõelda.

teadus.ee