Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 83

teadus.eenr 83

reede, 28. september 2007

nädal.mõttes

“Kui meil on vaja tunnuslauset, kas siis enam ei piisa nimest Tartu Ülikool?”
Alar Karis, geneetik, Tartu Ülikooli rektor

“Keegi ei hooli sellest, mida sa teed, enam kui see, kellega oled abielus.”
Jacalyn F. Barnett, New Yorgi lahutusadvokaat selle kohta, et lahutustes kasutatakse üha enam ka e-mailidel põhinevaid tunnismärke.

nädal.pildis

Imejalgratas San Franciscos. Californias ilmus müügile eriline elektrijalgratas. Pi nimeline sõiduriist tarbib 750-vatilist võimust, mille tagavad akud, mis kestavad 35 km. Kui aga vändata ka, siis enam. Selle riistapuu disain on aga nii vägev, et ratast müüakse vaid kuulsa kaupluseketi Design Within Reach vahendusel superdiivanite ja ülipuhvetite vahel. Ka hinnal on jumet – elektrijalgratas maksab 7500 dollarit. Ning see kaalub tervelt 28 kilo. Annab ikka vändata, võrreldes tavajalgrattaga. See-eest saab pingutuseta mäest üles.

Allikas: Los Angeles Times

nädal.arvus

Ülekaal ei tule vaid rikkusestBrasiiliaSKP: 8800 dollarit, ülekaalulisi 38%HiinaSKP: 7700 dollarit, ülekaalulisi 27%EgiptusSKP: 4200 dollarit, ülekaalulisi 60%

Allikas: Scientific American

täna.kavas

Taimed:Taimede internet.
Inimesed:Vanim eurooplane.
Keskkond: Kahepalgeline biokütus.
Keel: Väljasuremine kiireneb.
Tegevus: Teadusfoto konkurss.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

TEADLASTE PÄEVAD EUROOPAS JA ÖÖ EESTIS

Selle nädala lõpuni toimub suurejooneline Tartu Teadusfestival. Selle ajakava vt www.ahhaa.ee.
Eesti osaleb ka üle-Euroopalise Teadlaste Öö programmis. Üritusi on Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Vt www.ahhaa.ee.See on meeldiv, et ka Eestis on hakatud teadust ja teadlasi tänavatele, kohvikutesse ja klubidesse tooma. teadus.ee on oma suvekoolideski selle poole püüelnud, kuigi loomulikult mitte nii suurejooneliselt, kui nüüd Tartus toimetatakse.Teisalt teeb meele kurvaks Eesti rahvusringhäälingu hoiak. Sel hooajal on lõpetatud Vikerraadio Labor, Osoon on muutunud pelgalt meelelahutuslikuks. Teadust kajastavad vaid Priit Enneti teadusuudised ja vahel ka neljapäeviti Mart Ummelase Huvitaja. Puudub regulaarne teaduskommentaar, teadlased esinevad vaid sporaadiliselt Ööülikoolis – kõrvu igasugu posijatega. Parem lugu on ajalooga, kus Eesti Lugu ja David Vseviovi Vene ajalugu teevad oma tublit tööd.Kuid tõsi jääb tõeks – üha enam püüdleb rahvusringhääling vaid meelelahutuse poole, üha enam juhindutakse mingitest reitingutest, justkui teataks, mida see tegelikult tähendab. Aga tähendab see seda, et toimib efekt, mida nimetan soovikontserdi efektiks. Inimesed soovivad ikka seda, mida enne neile visalt ja vägisi ette mängitud. Ja nii ongi, et üha enam toetab riik saateid, kus kajastatakse pikalt ja laialt Eesti sportlaste järjekordseid võidukaid kaotusi või kus tehakse lihtsalt lolli nalja loodusteaduse kohta. Ja veel. Isegi sealiha valitakse poes kvaliteedi järgi, reiting aga paneb kogu rahva ühte patta. Ja nii ongi, et meil tuleb riigiringhäälingust näiteks kuulata kurba lugu sellest, kuidas kromosoomid on mürgised ning kuidas autoga poodi sõitmine paiskab õhku süsihappegaasi vähem kui jala minemine. Isegi ELFi Rohelises Väravas on hakanud kostma mõtted, et ega seda füüsikat ja keemiat polegi vaja tunda, kui vaid loodust armastad.

Nii et – teaduse regulaarseks kajastamiseks riik raha ei leia. Küll aga jääb raha ülegi, kui vaja pajatada mõnest korvpalli- või vutimansast, kelle tähtede tasemel olevad teadlased lastaks Eestis lahti esimese kolme sekundiga. Sest teaduses ei vajata tuhandenda järgu töötajat, nii nagu vajatakse Eesti tasulises meelelahutuses tuhandenda järgu iidoleid.Kas peame tõesti arvama, et meie ringhäälingunõukogu ja selle juhtkond on nõnda tark, et teab – lolli rahvast on tore valitseda? Eurorahasid on teaduse kajastamiseks muidugi vägev saada küll, aga ikka hakkab kuidagiviisi kurb, kui Eesti püüab end riigi raha eest vägisi meelt lahutades Euroopas lihtsalt nurka mängida. Seni, kuni ringhäälingunõukogu ja selle juhatuse ainus eesmärk on see, et ringhäälingus ei kõlaks ühtki uut ideed, et kõik saated ja saatejuhid oleks ühenäolised ja lamedad nagu mõne Eesti partei liikmeskond, seni on ja jääb Eesti Euroopa kolkaks.

Me ei ole ühe teema riik mitte niivõrd Vene temaatika tõttu, vaid seetõttu, et ehkki oskame, ei ütle me riigivalitsejate suu läbi Eruroopale ette, kuidas meie arust tuleks säästvalt elada, loodussõbralikult toimetada ja miks mitte ka maailma teadusladvikus püsida.
Tiit Kändler

kaksik.lause

TARTU ÜLIKOOL KAALUB HIINA KAARTI

1. Tartu ülikool on võtnud nõuks arendada koostööd Tsinghua ülikooliga, mida peetakse Hiina parimaks.
2. Selles Hiina ülikoolis õpib kaks korda enam üliõpilasi kui TÜ-s, kuid Tartu teaduspargi nõukogu liige Ain Heinaru arvates pole see Tartu ülikooli jaoks siiski liiga suur amps.
Allikas: Universitas Tartuensis, 14. september

vänge.lugu

TAIMED SUHTLEVAD OMA INTERNETI KAUDU

Taimed pole vaid passiivsed organismid, kes seisavad ühel kohal ja ootavad, et nad ära süüakse. Taimedel on oma jututuba. Nõnda väidab Hollandi Nijmageni Radboudi ülikooli teadlane Josef Steufer. Seda jututuba kasutavad taimed, et üksteist ohu eest hoiatada. Paljud taimed nagu näiteks maasikad ja ristikhein on omavahel seotud võsude võrgustikuga. Need ühendused võimaldavad taimedel informatsiooni jagada. Kui näiteks mõni röövik ründab üht ristikheina taime, hoiatab see teisi sisemise signaali läbi. Hoiatatud taimed suurendavad oma keemilist ja mehhaanilist vastupanuvõimet, et nad oleksid röövikule vähem ligitõmbavad. Steufer ja ta kolleegid tõestasid katseliselt, et see vähendab oluliselt taimede kahjustumist.

Kuid sel kaitsesüsteemil on ka oma nõrkus. Nimelt kasutavad taimeviirused ära olemasolevat infrastruktuuri, et taimestikul kiiremini levida. Ühe taime nakatumine kandub kogu võrgustiku taimedele. Nõnda kajastavad taimed olemasolevat reaalsust siiski üsna kehvalt.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub

EESTI TEADUSFOTO 2007

TEINE TEADUSFOTO VÕISTLUS

Eelmise võistluse võitis Ivar Jüssi foto vereproovide võtmisest hülgepoegadelt. MIKS TEADUSFOTO VÕISTLUS? Meie korraldatud esimene teadusfoto võistlus tõi üle 300 huvitava töö. Nüüd otsustasime korraldada järgmise. Fotovõistluse eesmärgiks on propageerida teadlasi ja teadustegevust. Ergutada teadlasi jäädvustama oma tegevust ka fotodele. Kaasata professionaalseid pildistajaid teadlaste tegemiste jäädvustamisele. Näidata, et teadus on üleilmne nähtus. Ning last not least – teadusfotol on ka oma arhivaarne väärtus.TÄHTAEG. 30. november 2007.KORRALDAJA. Teadusteave MTÜ/ teadus.ee.MIS ON TEADUSFOTO? Meie võistluse kontekstis on teadusfoto selline foto, millel on kujutatud teadlasi kas siis portreena või nende uurimistegevuses, aga ka teadlaste uurimisobjekte. Nendeks olgu siis mikro- või makroobjektid nagu kivistised, kivimid, mikroorganismid, rakud, haruldaste liikide esindajad jms. Teadusfoto jäädvustab ka katseseadmeid ja neil töötavaid teadlasi. Vaidlusi seminaridel, konverentsidel, töötubades. Määravaks on erakordus, olulisus teadusele.ALALIIGID. Puuduvad. Nii portreed teadlastest, teaduse objektid, sündmused nendega, teadustööd laboris, välitöödel, seminarides, konverentsidel, kabinettides kajastavad pildid võistlevad kõik ühes kategoorias. Toimkond võib aga anda eripreemiaid.OSALEJAD. Eesti kodanikud või muud moodi Eestiga seotud inimesed. Eriti oodatud on teadlased ise – teavad ju nemad täpsemalt oma objektide erilisust ja ilu, aga ka uurimistöö dünaamikat. Kõik võistlevad koos, vanuserühmi pole. Osalemine on teaduse auks ja hiilguseks.ARV. Igalt autorilt mitte üle 12 foto.PILDISTAMISE AEG. Arvesse lähevad kõik fotod. Foto tegemise aega ei määratleta. Foto võib olla ka avaldatud, ent sel juhul vajame kinnitust autoriõiguse omanikult selle kasutamise õiguse kohta.MILLISED FOTOD. Tööd tuleb saata digitaalsel kujul, salvestatuna kompaktkettale formaadis jpg või tif. Pikema külje vähim lahutusvõime olgu 2000 pikselit. Lisada tuleb ka A4 formaadis paberkoopia. Selle tagakülg olgu varustatud märgusõnaga ja pildi allkirjaga.TEKSTID. Iga foto juures on nõutav kuni 2000 tähemärgi pikkune ning wordi formaadis tekst, kust selgub: millal, kus pildistatud. Kes ja mis on fotol. Mis tegevus toimub. Kõige olulisem – selgitus, miks on pildil kujutatu teaduses oluline või erakordne.SAATMINE. Võistlustööd tuleb varustada märgusõnaga. Kinnises märgusõnaga tähistatud ümbrikus lisada andmed autori kohta: nimi, elukoht, e-maili aadress, telefon. Hea, kui teatate ka oma töökoha või tegevusala.Fotod saata hiljemalt 30. novembriks 2007 aadressil Teadusteave MTÜ, Treppoja tee 2, Kloogaranna küla, Keila vald 76702, Harjumaa.HINDAMINE. Arvestatakse eelkõige uudsust – pildil kujutatu teaduslikku aktuaalsust. Dünaamikat, kompositsiooni. Lisaks, ent mitte eelkõige, ka tehnilist teostust. Toimkonnas on esindajad Teadusteave MTÜst, teadlaskonnast, ajakirjandusest, graafilise disaini valdkonnast.ÕIGUSED. Korraldajatele jääb õigus konkursile saadetud töid kasutada oma üritustel, trükistes, näitustel fotovõistlust ja teadust propageerivatel eesmärkidel. Muudel juhtudel makstakse autorile honorari üldistel alustel kokkuleppel autoriga. Võistlustöid ei tagastata.KOKKUVÕTE. Võitjad kuulutatakse välja 2008.a veebruaris toimuval teadusfoto päeval. INFO. www.teadus.ee; toimetus@teadus.ee; tel 50 67 488 Tiit Hunt.

teadus.ee

euroopa.mõtleb

GRUUSIAST LEITI ESIMESED EUROOPLASED

Gruusiast leitud 1,8 miljoni aastased luud aitavad inimese põlvnemislugu paremini ette kujutada.
Teadlased kirjeldavad ajakirja Nature hiljutises numbris nelja osaliselt säilinud skeletti, millel leidub nii primitiivseid kui ka tänapäevaseid jooni. Need Homo erectuse liigi esindajad võisid kuuluda ühte esimestest rühmadest, mis Aafrikast mujale maailma välja rändas.
Homo erectuse fossiile on leitud mitmelt poolt Aasiast ja Indoneesiast. Tavaliselt saadakse ühest leiukohast ainult mõned üksikud luud, aga üheksakümnendate aastate alguses Gruusias päevavalgele tulnud Dmanisi leiukoht on inimese põlvnemise uurijatele tõeline varakamber. Sealt on nüüd igal aastal uusi fossiile leitud. Teadlaste jaoks on eriti oluline võrrelda ühel ja samal ajal ühes ja samas paigas elanud isendeid omavahel.

David Lordkipanidze (pildil vasakul) Tbilisis asuvast Gruusia Rahvusmuuseumist ja ta kolleegid kirjutavad, et leitud käe-, jala- ja lülisambaluude põhjal otsustades olid need neli viimati uuritud ürginimest suhteliselt väikest kasvu, umbes poolteist meetrit pikad ja 50 kilo rasked. Kere ja jäsemete proportsioonid olid neil üsna tänapäeva inimese moodi, jalgade ehituse poolest võisid nad päris pikki vahemaid läbida.
Priit Ennet/Vikerraadio

mis.uudist

KEELED KAOVAD LOOMALIIKIDEST KIIREMINI

Iga 14 päeva järel kaob maamunalt üks keel. See ületab loomade või taimede välja suremise kiiruse. Vähemalt viiendik maailmas kõneldavatest keeltest on ohus. Ohustatud on 18% loomaliikidest, 8% taimeliikidest ja 5% linnuliikidest. Pooled maailmas kõneldud keeled on viimase 500 aasta jooksul kadunud. Kõige suuremate riskipiirkondade hulka kuulub Oklahoma, kus on ohustatud 40 põliskeelt. Põhja-Austraalias on ohus 153 pärismaalaste keelt. Ohupiirkonnad on ka Lõuna-Ameerikas ja Ida-Siberis.
Allikas: Los Angeles Times

TERVISLIKUD KOTIKESED OSUTUSID MÜRGISEKS

Californias on eri üritustel alates 2004. aastast tasuta välja jagatud lõunakotikesi, kuhu on kirjutatud: “Sööge puu- ja köögivilju ja olge aktiivsed”. Nüüd aga selgus, et nood Hiinas valmistatud kotikesed sisaldavad liiga palju pliid.
Eriti palju on pliid värvainetes, millega on trükitud tervislikule toitumisele kutsuv kiri ja logo. Nüüd kutsutakse paarsada tuhat kasutamata lõunakotikest tagasi.
Allikas: Los Angeles Times

lugemis.vara

HORISONT KURITEGEVUSE JA ANDROMEEDA TAGAMAADEST

Horisont 5/2007, september

56 lk, hind 34.50Sedapuhku on Horisondil kaasas ka lisa, mis kirjutab soomeugrilaste olukorrast ja saatusest Venemaal. Varustatud ka graafilise ja teabematerjaliga. Kuid juttu jätkub ka ajakirja sisse, kus on põnev intervjuu Eesti kunstiinstituudi rahvakunsti õppetooli juhtaja Kadri Viiresega sellest, kuidas Kunstnik Kalju Põllu algatatud soome-ugri uurimisretked on tervelt 30 aastat vastu pidanud. Geneetik Anu Aaspõllu teeb selgeks, kuidas määratakse DNA ekspertiisi abil kurjategijaid. Keeruline värk, aga aimu saab. Siis on veel teadusajakirjanduses peaaegu et kohustuslikuks muutunud kliimateema – Kalju Eerme kirjutab, kuidas mussoonid kliimamuutustega hulluks lähevad. Erik Tago aga tutvustab, miks Andromeeda udukogu on olnud eesti astronoomide kullaauguks. Poliitikast leiab loo 45 aasta tagusest Kuuba kriisist, esimesest tehiskaaslasest Sputnikust ning Gagarinit ümbritsevast müüdist.

teadus.ee