teadus.ee » 2005 » August
31. aug. 2018
27.08.2005
TEADUSKOHVIK ARUTAB BEEBIDE DISAINIMISE ÜLE
Mida uut toob sel hooajal teaduskohvik?
Vastab Briti Nõukogu programmijuht Ingrid Veinmann: Toob ikka küll. Professor Tom Shakespeare arutleb 31. augustil Tallinnas Kloostri Aidas Briti Nõukogu ja Ahhaa teaduskeskuse korraldatavas teaduskohvikus selle üle, kas geenitehnoloogia abil beebide disainimine on meditsiiniime või moraalne katastroof. Teaduskohvikusse on oodatud kõik uudishimulikud inimesed, keda huvitab, kuidas teadus nende elu mõjutab. Esimene Cafe Scientifique Eestis toimus novembris 2004 Tartus nanotehnoloogia teemal. Seejärel on Eestis toimunud teaduskohvikud geneetiliselt muundatud organismide, alternatiivmeditsiini, teadvuse ning kosmoseteaduse teemal. Cafe Scientifique idee algatajaks oli 1998. aastal Oxfordi Ülikooli haridusega keemik Duncan Dallas, kes on muuhulgas mitmete teadus- ja meditsiiniteemaliste telesaadete autor. Teaduskohviku loomise idee taga on veendumus, et inimesi huvitab see, kuidas teadus ja tehnoloogia nende elu muudab. Paraku jääb see informatsioon neile sageli kättesaamatuks või arusaamatuks. Cafe Scientifique üritused toimuvad vahetus ja mugavas kohvikuõhkkonnas, kus igaühel on võimalus teadusküsimustes kaasa rääkida. Tänaseks on esimesest teaduskohvikust välja kasvanud ülemaailmne võrgustik Singapurist Buenos Aireseni. Teemade valik ulatub kliimamuutusest tehisintelligentsini, beebidisainist geneetiliselt muundatud toiduni, evolutsiooniteooriast universumifüüsikani. Iga Café Scientifique algab ühe teadlase või kirjaniku ettekandega, mis kuulajaid kergelt provotseerides loob tausta järgnevaks aruteluks.
Teaduskohvikuid Eestis korraldavad Briti Nõukogu ja Ahhaa keskus, toetab Eesti Päevaleht.
TEHNOLOOGIAKONVERENTS EESTIS
Tallinna Tehnoloogiapark TEHNOPOL korraldas koostöös Soome Teadusparkide Assotsiatsiooniga TEKEL 24.-26.augustil Tallinnas esmakordse ühise Balti- ja Põhjamaade innovatsiooni aastakonverentsi “Science/Technology Parks and Business Incubators Fostering the Enterprise Internationalisation and Partnerships”, vt lähemalt http://www.tehnopol.ee Tegu on seni lahus kulgenud regulaarsete piirkondlike konverentside Baltic Dynamics ja Nordic Science Park Conference esmakordse ühendamisega, mille rahvusvahelist kandvust võimendavad veelgi nii valitud konverentsiteema kui ka Balti riikide hiljutine liitumine Euroopa Liiduga. Osalejaid oli 130, eeskätt tehnoloogiaparkide juhid, aga ka innovatsiooni ja tehnoloogiasiirde valdkonnas pädevad akadeemiliste, avaliku sektori, finantsringkondade jm ettevõtluse esindajad — peamiselt Skandinaavia ja Balti riikidest, ent ka Saksamaalt, USA-st, Ida-Euroopa riikidest ning mujaltki.
Lähemalt Grete Mustis, tel 56800215, mail grete.mustis@tehnopol.ee
http://www.tehnopol.ee/baltic-nordic/
Allikas: TEHNOPOL
EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS
Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee
27.08.2005
Algamas on uus kooliaasta ja kuna elevus on tekkinud ka uue õppekava loomise ümber, siis siinkohal soovitavad füüsikaõpetajad oma kolleegidele, aga ka teistele füüsika ja loodusteaduste huvilistele NASA poolt klassis õppetöö elavdamiseks ja kaasajastamiseks ning oma õppekava täiendamiseks seni, kuni riiklik järele jõuab, soovitatud projekti, mis on seotud ka ülemaailmse füüsika aastaga. Lähemalt saab asja kohta uurida: http://www.bsu.edu/eft.
teadus.ee
27.08.2005
KREATSIONISTID NUPUTASID VÄLJA INTELLIGENTSE DISAINI Jumala poolt maailma loomise idee pooldajad on senise kreatsionismi loosungi asendanud sõnapaariga “intelligentne disain”. Vaidlus nende ja teadlaste vahel on USAs väljunud teaduse piirest ning hõlmab pigem poliitikat.
Kes saaks vaielda aruka loomise vastu? See tundub olema sama mõttetu, kui vaielda Ohmi seaduse vastu. Kuid kes saaks arukat loomist tõestada?
Augusti esimesel päeval võttis USA president George Bush sõna maailma loomise asjus. Ta kinnitas, et nii evolutsiooni kui intelligentset disaini tuleks USA koolides korralikult õpetada. Teadlased ja teadustoimetajad reageerisid sellele viivitamatult. Neid kannustas kartus, et selline võrdsustamine asetab intelligentse disaini teaduse pjedestaalile.
Ameerika Ühendriikides pole unustatud 80 aasta tagust kohtuprotsessi, kus Tennesee kooliõpetaja John Scopes süüdi tunnistati, kuna ta õpetas lastele Darwini õpetust, et inimesel ja ahvil olid ühised esivanemad. “Ahviprotsessina” kuulsaks saanud kohtulahend on USAs siiani silme ees ja evolutsiooniliste ideede õpetamine koolides nii mõneski osariigis raskendatud. Sajanditagune kreatsionism ehk siis loomisõpetus kuulutas, et maailm loodi koos ja ühekorraga, nii nagu Piiblis kirjas. Oli ka täpsemalt välja rehkendatud, millal see toimus, nii nagu näiteks pakkus 17. sajandi Inglise piiskop James Ussher – 23. oktoobril aastal 4004 enne Kristust. Uue Maa kreatsionistid toetavad seda ajaarvamist tänini. Vana Maa kreatsionistid aga asetavad Maa loomise 4,5 miljardi aasta tagusesse aega, väites, et need kuus päeva, mille jooksul Piibli järgi maailm loodi, olid pikemad kui 24 tundi, kestes tuhandeid ja võibolla isegi miljoneid aastaid. Nüüdseks on USA Ülemkohus teinud võimatuks õpetada riigi poolt rahastatud koolides jumalikku loomist teaduse sildi all. Kuid kreatsionistid on nüüd leiutanud ID – “intelligentse disaini” – ehk siis aruka kujundamise. Nende sõnul on see darvinismi teaduslik alternatiiv. ID toetajad väidavad, et on täiesti võimalik leida teaduslikke tõendeid disaineritöö kohta looduses. ID pooldajad tunnistavad ka evolutsiooni mõningast rolli – näiteks vastupidavuse tekkes antibiootikumidele. Paljud neist on ka seda meelt, et kõik organismid tekkisid ühest eellasest – mida kreatsionistid ei tunnista. Kuid darvinism postuleerib juhuslike mutatsioonide ja loodusliku valiku määravat osa elu tekkes ja arengus, ID seda aga eitab. Vähemalt osa elust on nende arust tekkinud eesmärgipärase disaini teel. Euroopas on kreatsionismil vähe kultuurilist mõju. Kuid kummaline, et fundamentalistid, keda Bush toetab, on kummalisel kombel maailma loomise suhtes sama meelt, kui fundamentalisti, kellega Bush Iraagis võitleb. Kui asja on võimalik kirjeldada lihtsalt, siis tuleb seda kirjeldada lihtsalt. Mis aga on lihtsam – kas iseeneslik evolutsioon või areng, mis toimub suunava näpu juhtimisel?
http://www.epl.ee/artikkel_299248.html?PHPSESSID=6c85c7b9d235dd94980fdd76b0cf7eae
teadus.ee
TOONEKURED TEEVAD ILMA
Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel oli juttu sellest, miks must-toonekurgedel antennid küljes tolknevad. Nüüd on võimalus ka mingit tulemust näha igaühel ja oma arvuti juures. Valminud on projekti veebikülg ja kõik 16 must-toonekurge on selles jälgitavad. Ka eesti keeles on enamus infot seal olemas: http://www.flyingover.net/
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing
27.08.2005
Möödunud nädalavahetusel õnnestus Käsmus korraldada üritus, mis tõi kokku teadlasi ja muud rahvast. Muud rahvast? Pole teadlased mõtelnud, et nad on paremad või halvemad muust rahvast. Ja meie sündmus seda näitaski. Ettekannete sõelumine (kui lubate seda sõna kasutada) käib, ja järgmises teadus.ee väljaandes sellest kõneleme.
Nüüd aga on asjakohane ütelda, et meie ettevõtmine poleks saanud toimuda abistajateta ja kaasamõtlejateta. Kelle seas AS Tallinna Vesi, kirjastus OY Raud Publishing Limited, Eesti Geoloogiakeskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Vihula vallavalitsus, Looduse Omnibuss, ajakiri Horisont, Eesti Päevaleht, Vikerraadio, Raadio 2, Kuku raadio, OÜ Geniteh, Voldemar Sõrmus Kasper Transpordist, Ülo Kokamägi, Veroonika Uussaar, Käsmu Meremuuseumi oma lahutamatu eksponaaadi Aarne Vaiguga ja loomulikult kõik esinejad ning — last, not least, ehk küll viimasena mainituna, ent tähtsaimad — osavõtjad.
Jaak Kikas näitas, et füüsika polegi nii kuiv füüsika, nagu arvatakse. Tartu ülikooli materjaliteaduse instituudi juhataja demonstreeris, kuidas vedelikud toimivad.
27.08.2005
“Soome teadus on vähemalt selles osas, mis puudutab rahvaste ja keelte juurte otsimist, kahetsusväärselt polariseerunud; paljud noored teadlased on meelsamini vait, kui esitavad uusi mõtteid.”
Kalevi Wiik, Eurooplaste juured, 2002, eesti keeles kirjastuselt Ilmamaa, 2005.
19.08.2005
Vesi oli kõige enne. Selle kohal hõljus Jumala vaim, kes lõi taeva ja maa. Mere kalda läheduses elab neljandik inimestest Maal. Eestis kolm neljandikku. Aasia jõulutsunami näitas, et mida tervem on ökosüsteem, seda vähem looduskatastroof kahju teeb. Kuidas on Käsmus? Sellest kõnelevad Aarne Vaigu väikematkad. Vett tuleb pildistada omamoodi – sellest kõnelevad Tiit Hundi hommikused reisid. Vesi on vanimaid sõnu eesti keeles. Mida tõendab selle sarnasus vastava ungarikeelse sõnaga. Vesi on ka ainus aine, mille eri olekute jaoks on keeles eri sõnad. Vesi, jää, aur. Kuid millal veest sai H2O? Prantslane Lavoisier oli see keemik, kes peletas keemiast flogistoni ja asendas selle 1780. aastatel gaasidega Hydrogene ning Oxygene. Äpardunud keemiku Marat´ kaebuse peale raiuti Lavoisier´l küll 1794. aastal giljotiiniga pea maha, kuid vee uurimine sellest ei peatunud.
Ei peatu ka meie suvekoolis, mis toimub Käsmus 19.–21. augustil. Vt lähemalt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80
Suvekooli toetab Tallinna Vesi
teadus.ee 19.08.2005
“Lihtrahva komme on püüda leida vastus, selle asemel, et leida inimene, kellel on viis, kuidas vastust saada.”
Richadf Feynman, ameerika füüsik, 1963, raamatus The Meaning of it All.
12.08.2005
Menetletakse Valitsuse määrust, mis sätestab lemmikloomade pidamise tingimusi. Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=101672.
Milline seadus kaitseb Eestis teadusasutustes katseteks kasutatavaid elusolendeid?
SISSEJUHATUS Loomade, sealhulgas katseloomade, kaitset reguleerib loomakaitseseadus.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene Riigikogu koosseis võttis esimese seadusena 1992. aastal vastu just Eesti Vabariigi loomakaitseseaduse. See tunnistati kehtetuks ja asendati uue loomakaitseseadusega 2001. aastal. Kui esimene loomakaitseseadus käsitles loomkatseid ja katseloomade kaitset üksnes pealiskaudselt, sätestades, et lubamatu on loomkatsete tegemine ilma litsentsita, siis uus loomakaitseseadus käsitleb katseloomade kaitset põhjalikult. See seadus ja selle alusel antud katseloomade kaitset käsitlevad määrused on kooskõlas ka Euroopa Liidu direktiivide 86/609/EMÜ ja 2003/65/EÜ nõuetega.
12.08.2005
Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee
12.08.2005
Parasjagu menetletakse Valitsuse määrust, mis sätestab lemmikloomade pidamise tingimusi. Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=101672. Milline seadus kaitseb Eestis teadusasutustes katseteks kasutatavaid elusolendeid?
Vastab Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse lektor Kaarel Relve:
Euroopa Nõukogu võttis 1986.a vastu katseloomade kaitse konventsiooni, mille ingliskeelne pealkiri kõlab “European Convention for the Protection of Vertebrate Animals used for Experimental and Other Scientific Purposes”. Konventsioon jõustus 1991.a. Konventsiooniga on liitunud EL, samuti riike, kes ei kuulu EL-i, nt Bulgaaria. Eesti minu andmetel ühinenud pole. Konventsiooniosalise kohustuste täitmiseks võttis EL 1986a. vastu direktiivi. (Nõukogu direktiiv katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta 24. november 1986 – 86/609/EMÜ.) Loomakaitseseaduse katseloomade kaitse reeglistik on omakorda peamiselt just selle direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud., kuigi ei piirdu sellega. (Muuhulgas seetõttu, et direktiiv on praeguseks mõnevõrra aegunud.)